Rõõm on tõdeda, et jalgrattureid kohtab igapäevaliikluses aina rohkem ja rohkem. Samas tõstatab see päevakorda järjest enam ka jalgratturite turvalisuse. Et sõita oleks ohutu, peab jalgrattur ise täitma liiklusreegleid, tundma ära ohuolukorra ning neis õigesti käituma.
Teadaolevalt ei võinud enne 1. juulit 2011 jalgratturid ülekäigurajal sõita ja üldjuhul seda ka järgiti. Uues liiklusseaduses selline keeld aga puudub. Paraku on ratturid uue seaduse punkti valesti tõlgendanud ja arvavad, et nad võivad sõiduteed ületada ülekäigurajal, kui sellele läheneb sõiduk. Kui siis sõidukid enne neid ootamatult pidurdavad või neile teed ei anna, võib kohata ratturite poolt kurje pilke või kuulda lausa sõimu.
Tegelikult peab jalgrattur ülekäigurada ületades ise jälgima, et autosid ei tuleks. Autojuhil ei ole mingisugust kohustust jalgratturile teed anda. Teeületamise võimalus rattal avaneb ratturile alles siis, kui lähenevad sõidukeid ei ole. Meelde tuleb jätta, et ratas liigub oluliselt kiiremini kui jalakäija ning autojuhil ei pruugi olla võimalust talle ohutult teed anda. Kokkupõrke korral jääb rattur kui vähemkaitstud liikleja ilmselgelt kaotaja rolli.
Kõige kindlam ja ohutum on siiski ratas käekõrvale võtta ja jala üle tee minna. Sellisel juhul peavad lähenevad autod ka teed andma.
Hea jalgrattur! Pea meeles, et ülekäigukohal võib sõiduteed ületada küll jalgrattaga sõites, kuid sellisel juhul ei ole teed ületaval jalgratturil sõidukijuhi suhtes eesõigust. Erandina saab välja tuua juhu, kui rattur ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Lisaks tuleb ratturil meeles pidada, et ülekäigurajal peab ta liikuma jalakäija kiirusel.
Turvalist liiklemist!
Andrus Kleeman,
ülemkonstaabel
vanemväärteomenetleja
Kas linnas seda ka keegi jälgib, kuidas jalgratturid lausa kõnniteel kihutavad?
Isiklikult on olnud mitu juhust, mil oleks äärepealt otsa sõidetud. Ei sõida seal vaid teismelised, ka täiskasvanud arvavad, et neil seal õigus liigelda!
Millise äärepealt sulle otsa oleks sõidetud?