Kullamaa taluturu-ettevõtmine tundub esmapilgul nii kallis ja hull mõte, et ihukarvad tõusevad püsti. Ehitada paika, kus nagu õieti midagi ei olegi, 600 000 eurot (loe: 9,4 miljonit krooni) maksev laugja mätaskatuse ja klaasvaheseinaga keskus?! Kes hakkab seal kauplema ja kellega?! Ons tegu mõne järjekordse tühja plaaniga, mis ei saa kunagi teoks? Või on Kullamaa teepöörakul tõepoolest miljoniauk, mida keegi teine ei ole seni üles leidnud?
Plaanidesse süüvides paistab siiski, et ei seda ega teist. Tegijail on varuvariant, mis saab siis, kui kõik ei lähegi nagu õlitatult. (Mätaskatuse asemel võib ehitada odavama jne.) Tegelikult ei olegi asja juures tähtsaim katus või klaassein, isegi mitte 600 000 eurot maksev kompleks ise, vaid OTT ehk süsteem otse tootjalt tarbijale. See käivitub juba enne, kui algab ehitus, käivitub ja toimib ka siis, kui grandioosne keskus mingil põhjusel teise ja kolmanda etapini näiteks ei jõuagi.
Oma maakonnas kasvatatud puhta, kontrollitud, kõigi nõuete kohase ja mõistliku hinnaga (mahe)toidu huvilisi peaks jätkuma küllaga, nagu jätkub Kullamaa kandis ka selle pakkujaid, kes seni on sõltunud näiteks teeotsa pandud sildi suvast. Et kas põikab keegi sisse või ei, sest seni ei ole tootja ja tarbija teineteist õieti üles leidnud. Nüüd leiavad ja see on hea.
