0

Triin Messimas: Õppelaen – võtta või jätta?

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Riigi poolt tagatud õppelaen on mõeldud hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks. Laenu tingimused, sealhulgas laenuõiguslike õppurite ring on kindlaks määratud õppetoetuste ja õppelaenu seadusega. 2012/2013. õppeaastal saab õppelaenu 1920 eurot. Laenusaaja tasub õppelaenu eest intressi 5% aastas.

Kui pangad 1990. aastate lõpus õppelaenu andma hakkasid, tähendas see supersoodsat võimalust õppeaasta alguses arvestatav summa kätte saada, et siis mõelda, mida rahaga ette võtta – pidu pidada, reisile minna, riideid ja elektroonikat osta, kuhugi kasumlikult investeerida… Käendajate leidmine ei olnud probleem: kursusekaaslased olid valmis üksteist aitama. Kui kolm huvilist oli kokku saadud, võttis igaüks laenu ja ülejäänud kaks käendasid.

Nüüdseks on aru saadud, et õppelaen nagu iga teine finantskohustus tuleb tagasi maksta ja et see piirab edaspidi maksevõimet näiteks kodulaenu taotlemisel. Seadusega nõutud kahte eraisikust käendajat, kes peavad oma maksevõimelisust tõendama, ei ole samuti lihtne leida. Riigiametisse tööle asujate laenu tööandja enam ei kustuta, ka on riik lõpetanud osa laenu kustutamise lapse sünni puhul. Õppelaenu intress ei ole enam tulumaksuvaba. Soodustustest on alles jäänud maksepuhkus (õppelaenu tagasimaksmise tähtaja kulgemine peatub ning intressi maksab laenusaaja eest riik) kuni kolmeaastase lapse vanemale, ajateenistuses viibijale või arst-residendile. Kõigi nende muudatuste tõttu on alates 2008. aastast õppelaenuvõtjate arv iga õppeaastaga vähenenud.

Kas õppelaenuvõimalust kasutada?

Selle küsimuse tekkimisel soovitame põhjalikult läbi kaaluda järgmised asjaolud: 1) kas, milleks ja kui palju õppelaenu tegelikult vaja on (võib-olla ei ole tarvis maksimaalset laenusummat); 2) kui õppelaenu võtta kõigil õpinguaastatel, milliseks kujuneb aastane intressimakse (õppelaenu intressi tuleb tasuda igal aastal) ja kuumakse pärast kooli lõpetamist; 3) kas omandatavale haridusele vastav tulevane töökoht tagab sissetuleku, millega saab õppelaenu probleemideta tagasi maksta ja samal ajal vajadusel ka näiteks kodulaenu võtta.

Kui koolist lahkumisel on õppekava täies mahus täidetud, jääb õppelaenu tagasimaksmiseks kahekordse nominaalse õppeajaga võrdne periood. Õpingute katkemisel tuleb laen tagasi maksta pooleteisekordse tegelikult õpitud aja (küll mitte lühema perioodi kui poole aasta) jooksul. Raskusi õppelaenu tagasimaksmisel võibki tekkida just õpingute poolelijätmisel, eriti kui aasta pärast (kõrg)koolist lahkumist ei ole laenusaaja sobivat töökohta leidnud.

Jaan lõpetab 3-aastase nominaalajaga bakalaureuseõppe ja alustab õppelaenu tagasimaksmist aasta pärast lõpetamist. Laenugraafiku pikkus on 2 x 3 = 6 aastat. Kuna Jaan võttis kõigil kolmel aastal laenu 1920 eurot, kujuneb laenujäägiks pärast lõpetamist 3 x 1920 = 5760 eurot ja selle 6-aastase annuiteetgraafiku alusel tagasimaksmisel igakuiseks laenumakseks ligikaudu 93 eurot. Jüri katkestab kolmanda õppeaasta 1. oktoobril (pärast õppelaenu kättesaamist) õpingud. Tema laen on nüüd sama suur kui Jaanil (5760 eurot), kuid tagasimaksmiseks on aega vaid 1,5-kordne tegelikult õpitud aeg ehk 25 kuud x 1,5 = 37 kuud. Jüri laenumakse on 168 eurot – 1,8 korda suurem kui Jaanil.

Kas õppelaen on ebamõistlikult kallis?

Õppelaenu ei saa teiste laenudega võrrelda ja seepärast ei ole ühest vastust küsimusele, kas 5% on ülemäära kõrge või pigem soodus intressimäär. Õppelaen on praegu regulaarse sissetulekuta isikule ainus laenuvõimalus, samuti ainus laenu tagasimaksmise skeem, kus põhisumma tasumine algab alles aastate pärast – üldiselt peab pangalaenu saamiseks olema jätkusuutlikult maksejõuline ning laenud, mille puhul maksevõime tõestamine nii oluline ei ole (nt kiirlaenud), on lühiajalised ja ülikallid.

Fikseeritud intressimäär annab kindluse, et väga pika perioodi jooksul on laenukulud ette teada: õppelaenu graafiku pikkus võib olla kuni 20 aastat, lisandub õpingute periood. Ükski laenuandja ei paku praegu tavalaenule võimalust intressi õppelaenu tähtajaga võrreldavaks perioodiks fikseerida koos võimalusega see vajadusel enne tähtaega ilma täiendavate kuludeta tagasi maksta.

Kui õppelaenu võtmise otsus on läbi kaalutud, leiab täpsed taotlemise tingimused ja juhised pankade kodulehekülgedelt. Õppelaenulepingut ja käenduslepinguid on enamasti võimalik sõlmida ID-kaardi abil internetipangas. Varasematel aastatel laenulepingu sõlminutel soovitame tähelepanelikult tutvuda selle õppeaasta laenusumma väljamaksmise tingimustega ja kontrollida, kas lisasumma saamiseks on kõik tingimused täidetud: näiteks, kas käenduslepingud katavad ka uue õppelaenusumma 1920 eurot. Sel õppeaastal laenust loobumine eeldab aga näiteks SEB-s avalduse esitamist hiljemalt 12. septembriks. Õppelaenu väljamaksmine algab esmakursuslastele 1. oktoobrist, vanema kursuse õppuritele 15. septembrist.

Triin Messimas,
SEB eraisikute suuna arendusjuht

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz