Inimesed andsid kergliiklustee aluse maa riigile tasuta

Inimesed, kel jäi maad Linnamäele rajatud kergliiklustee alla, andsid oma tüki riigile tasuta. Vastutasuks vabastas vald nad kümneks aastaks ülejäänud maa maksust.

Sel ja eelmisel aastal on Linnamäele rajatud 1,5 km kergliiklusteed. Mullu rentisid maaomanikud, kelle maile kergliiklustee tuli, oma osa 60 aastaks vallale.

Tänavu pikendas maanteeamet kergliiklusteed 900 m võrra, Linnamäe kauplusest Oru hooldekoduni. Ehitus on lõppenud ja ootab vastuvõtmist. Töö maksab 400 000 euro ringis, ütles maanteeameti Haapsalu esinduse peaspetsialist Tiit Ruut.

Et maanteeamet ei tahtnud tänavu kergliiklusteed eramaale ehitada, sai vald maaomanikelt nõusoleku anda oma maatükk tasuta riigile, selgitas vallavanem Arno Kelnik. Ühtlasi tehti ümber need maarendilepingud, mis olid sõlmitud mulluse kergliiklustee tarvis.

Üldse loovutas oma maa 12 omanikku. Kelniku sõnul oli tegemist väikeste, paarisaja ruutmeetri suuruste tükkidega, nii et kokku oli eramaad hektari jagu.

„Kuidas keegi,” vastas Kelnik küsimusele, kui kergesti inimesed maast loobusid. „Kaks omanikku olid välismaalt, nendega oli raskem. Omainimestel on kollektiivitunnet.”

Vastutasuks vabastas vald maaomanikud kümneks aastaks maamaksust.

Kergliiklusteega koos tehti uus bussiootepaviljon ja paigaldati istepink hooldekodu teeotsa bussipeatusse.

„Oleme palju uksi kulutanud, et seda kergliiklusteed saada,” ütles Kelnik. Kui tee–ehituse maksis kinni maanteeamet, siis valla õlul olid läbirääkimised maaomanikega ja notariaalsete toimingute kulu.

Kergliiklustee hooldamine, valgustus ja lumetõrje jääb vallale, kuid teedehooldusraha riik selleks juurde ei anna.

„Elame üle,” ütles Kelnik, kuigi tema meelest võiks kergliiklusteed võtta teede nimistusse küll. „Teede nimistusse lülitamine lubaks vallal saada riigilt raha tee remondiks ja hoolduseks.”

Kergliiklustee projekt on valmis Rannakülani. Kelniku sõnul on selle lõigu ehitamine lihtsam, sest suurem osa maad on riigi käes, eraomanikega on vähem tegemist.

Kergliiklustee muudab ohutumaks kohalike inimeste liikumise, aga on tähtis ka jalgrattaturistidele, sest neid sõidab sel teel palju, ütles Kelnik.

„Eks ohutu liiklemine Euroopa tähtsusega jalgrattateel ole kogu riigi ja kohaliku piirkonna reklaam,” ütles Kelnik. Ta lisas, et teinekord on tal jalgratturite ohutuse pärast päris suur hirm.

„Lähema paari aasta jooksul ei toimu midagi,” ütles Robam kergliiklustee pikendamise kohta Rannakülani.

Robami sõnul võib enne kõne alla tulla kergliiklustee pikendamine Kiltsist lennuväljani, sest lennuväljal on palju rahvarohkeid üritusi.