Eestis kipuvad segi minema looduskaitse ja loomakaitse. Noarootsi valda kavandatav mingifarm on õpikunäide nende kahe erinevusest.
Looduskaitsjad muretsevad looduskeskkonna püsimajäämise pärast kogu selle mitmekesisuses. Motiivid on neil tihti väga pragmaatilised — ilma looduseta ei saa ka inimkond hakkama.
Loomakaitsjate printsiibid on eetilist laadi. Inimene ei tohiks nende arvates olla selline jätis, et piinab loomi põhjuseta. Karusloomade kasvandus ei ole heaolusigala, sealt filmitud videod võivad ka kalgimal ööune ära võtta.
Loomakaitsjate ja looduskaitsjate huvid ei lange alati ühte. Näiteks talviti luikede päästmine tundub ühele humaanne, teisele aga asjade loomulikku käiku sekkumine.
Või needsamad karusloomafarmid. On juhtumeid, kus loomakaitsjad on murdnud farmidesse sisse ja lasknud minke vabaks. Looduskaitsjale on aga võõrliigi loodusesse laskmine kõige suurem hirm, sest see võib ökosüsteemi pea peale pöörata. Seda kardavad nad ka nüüd.
Mingikasvatuse puhul väärivad tõsiselt võtmist mõlema huvirühma seisukohad.
