Aurulaev Haapsallu, kanuumatkad ja uued kaid on üks osa Eesti–Läti turismiprojektist, milles osalevad Läänemaalt arenduskeskus, Rannarootsi muuseum ja kuus mereäärset omavalitsust.
Haapsalu linn tahab selle projekti kaudu muretseda ajalooliste jooniste järgi ehitatud aurulaeva, mis on 12,5 m pikk, ligi kolm meetrit lai ja mille süvis on 0,84 m. Laev võiks mahutada 15–20 inimest.
„Laev sõidaks Tagalahel, aga ka Paraleppa, raudteejaama ja Noarootsi,” ütles linnapea Urmas Sukles, lisades möönduse: „Kui vetikad lubavad.”
Linnavalitsusega on arutatud Paralepa kanali sissesõidu ja Jaama oja suudme süvendamist, aga selle projekti sisse süvendamine paraku ei mahu, ütles projekti koordinaator Läänemaal Andres Huul.
Aurulaev võib pidada ühendust ka Vormsiga ja sõita isegi Heltermaale, aga see on juba otstarbekuse küsimus, ütles Huul. „Aurulaev ühendab meresõidu emotsioonid ajaloolise laeva elamusega,” lisas ta.
Selline vanade jooniste järgi ehitatud aurulaev oleks esimene omataoline Eestis. Kuigi aurulaev on unikaalne Eestis, on põhjamaades selliseid laevu sadu, neil on oma seltsid ja inimesed, kes laevadega tegelevad, selgitas Huul.
Aurulaeva tarvis tuleb rajada betoonist 12 m pikkune ujuvkai, mis kinnitatakse Promenaadi kai külge. Haapsalu volikogu lubas linnavalitsusel osaleda aurulaeva soetamises kuni 26 000 euroga. Aurulaev ise võib maksta ligi 87 000 eurot.
Veeturism hõlmab ka rannikut ja jõgesid
Läänemaale taotletakse aastaiks 2013–2014 kokku 193 972 eurot, sellest on omaosalus 17% ehk peaaegu 33 000 eurot.
Rannarootsi muuseumi osalusel tahetakse teha muuseumi juurde kai, et eksponeerida ajaloolisi rannarootsi laevu.
Läänemaa rannikul, Vormsis ja Kasari jõel liikumiseks töötatakse välja marsruudid. Rajatakse 9 kajaki– ja kanuumatka peatuskohta, varustatakse need riietuskabiini, mitmekeelse infostendi, pinkide ja lauaga. Kavas on koolitada veeturismiga tegelevaid ettevõtjaid jts, valmistada infomaterjali ja tegelda turundamisega. Sihtrühmana nähakse ennekõike naabermaid: Balti riike, Soomet, Rootsit, Venemaad.
„Ajaloolised laevad või kajakisõit on lisapõhjus, miks siia kanti põigata,” ütles Huul. „Veel liikumine lisab uusi sihtgruppe.”
Rahasaamine selgub pärast jaanipäeva
Lätist Kurzeme regioonist alguse saanud projektiga Riverways tahetakse arendada veeturismi Lõuna–Eestis, Lääne– ja Pärnumaal. Läti mitmest maakonnast osaleb kokku 30 partnerit, Eestist 9, selgitas Läänemaa arenduskeskuse juht ja projekti koordinaator Läänemaal Andres Huul.
Meilt osalevad Haapsalu, Ridala, Noarootsi, Vormsi, Lihula ja Hanila, Rannarootsi muuseum ja arenduskeskus. Otsust rahastamise kohta ootame jaanipäevast alates, ütles Huul.
Eesti–Läti programm toetab projekte, mis edendavad piirialade (Kurzeme, Vidzeme, Riia ja Pierīga regioon Lätis, Hiiu, Jõgeva, Lääne, Põlva, Pärnu, Saare, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakond) koostööd.
Programmi rahastatakse Euroopa regionaalarengu fondist, projektide toetuseks on siseministeeriumi andmeil kokku üle 37 miljoni euro.
seitse läänemaa imet;- uus raudtee, risti suur kaar, aurulaev, noarootsi sild, jne. see arengupeetuse keskus võiks rahulikult laiali minna, sest pole suudetud siiani normaalset bussiliiklustki läänemaal korraldada.