0

Monica Hankov: Looduspuhkuse veetja otsib keskkonnasäästlikku majutust

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Eesti tutvustab end tänavu välismaal riigina, kuhu tulla oma looduspuhkust veetma. Eesti on lindude rände vaatlemiseks parim paik; meil on kiiresti vahelduvad pinnavormid ja ürgne loodus, mis algab kohe, kui lähimast linnast välja sõita. Eurooplasele, kes pole metsas seenelgi käinud, mõjub see eksootiliselt.

Looduspuhkuse huviline on ka nõudlikum oma tarbimise suhtes. Ümbritseva looduse ja keskkonna hoid on üks arenenud ühiskonna nurgakive ja seda vajadust ei ole eetiline eirata. Näiteks pakendeid tootvates ettevõtetes töötatakse pidevalt selles suunas, kuidas võtta kasutusele üha keskkonnasõbralikumaid pakendeid, kuna inimeste suurema tarbimise tagajärjel kasvab nende hulk piiramatult, nagu kasvab ka rohelisi lahendusi nõudvate tarbijate arv. Järjest enam inimesi sorteerib prügi ja hoidub puhta joogivee tühja laskmisest. Keskkonna väärtustamine ja sellealaste algatuste toetamine oma tegevusega kõneleb ühiskonna teatud küpsusastmest ning sellise ühiskonna liikmed eeldavad ka erinevatelt teenusepakkujatelt keskkonna suhtes vastutusrikast käitumist.

Kuidas siis teha ühiskonnas nähtavaks need turismiettevõtted, kes oma tegevuses lähtuvad keskkonnasõbralikest põhimõtetest, et vähendada oma ökoloogilist jalajälge ehk koormust keskkonnale? Selleks on maailmas kasutusel erinevaid keskkonnamärgiste süsteeme; tuntumad neist on Põhjamaade Luigemärk, Roheline Võti (Green Key) ja Euroopa Lilleke, neist Eestis on viimased kümme aastat olnud kasutusel Rohelise Võtme programm. See annab kliendile teadmise, et ka tema sai omalt poolt kaasa aidata keskkonnasäästule.

Keskkonnaprogrammidega liitunud majutusettevõtetelt pärit andmed näitavad, et neis säästetakse vett ja energiat keskmiselt 10–20% aastas, kasutatakse keskkonnasõbralikke puhastusvahendeid ja jäätmete sorteerimise ning vähendamise tagajärjel on säästetud nii keskkonda kui ka päris palju raha. Lisaks kasutavad nad enam kohalikku toorainet ja mahetoitu.

Eesti toit kui osa keskkonnateadlikust käitumisest

Eestis tegutseb praegu 23 Rohelise Võtme märgisega majutusettevõtet ja neid on lähikuudel lisandumas. Rohelise Võtme tingimused näevad ette kraanidest tuleva vee hulgaks ühe minuti jooksul 8 liitrit, samas kui enamikes majutusettevõtetes on see kogus kolmekordne. Vesi ongi ressurss, mille pealt annab enim säästa, samas kasutades seda otstarbekalt, nii et kliendile osutatava teenuse kvaliteet ei kannata.

Üks tingimus, mida Rohelise Võtme märgisega majutusettevõtted peavad täitma, on kohustus pakkuda hommikusöögil vähemalt 50% ulatuses Eesti toorainel põhinevat või Eestis toodetud toitu, samuti peab üldmenüüs olema mõni eesti traditsioonidel põhinev roog.

Siit käivitub taas muidugi lõputu teema: mis ikkagi on eesti toit? Nimelt näitab tagasiside, et turist ei tea siiani, mis eesti toitu iseloomustab, mistõttu ei leia ta seda menüüst üles või ei julge proovida, kui pakkuja toitu atraktiivselt ja veenvalt ei soovita. Eesti toidu tutvustamine ja soovitamine seisab aga suuresti just majutusettevõtete õlul, seega on vajadus selgema turunduse järele olemas. Samuti oleks loogiline teha kohalikust toorainest ja Eesti toidutraditsioonidest oma köögi trump – Caesari salatit saab igalt poolt mujalt niikuinii.

EASi turismiarenduskeskus aitab majutusettevõtjatel leida lahendusi ja kokkuhoiukohti, et jõuda säästlikuma majandamiseni ja pakkuda seda kõike atraktiivselt välja. Tihtipeale küll tahtmist on, kuid ei osata oma teenusele terviklikult läheneda.

Teenusepakkujaid peaks julgustama ühe Rohelise Võtme omaniku – Vihula mõisa – edulugu. Nende ökospaa on leidnud turistide seas sooja vastuvõtu, mida toetab ka läbimõeldud menüü. Selliseid häid näiteid on muidugi veel. Lõpetuseks julgustan, et ma ei tea ühtki Rohelise Võtme keskkonnamärgise kasutajat, kes tehtud muudatusi kahetseks – turunduses annab see hoopiski lisaargumendi ning kasu kokkuhoiust on märkimisväärne. Eestit kui Euroopa nurgas ürgse loodusega sopikest uudistama tulnud väliskülaline aga eeldab meilt just sellist, loodust säästvat ja teadlikku lähenemist. Paneme ta siis tänulikult naeratama ja Eestit sõpradelegi soovitama!

Monica Hankov,
EASi turismiarenduskeskuse arendusdirektor

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz