Läänemaa matkarajad lagunevad

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Marimetsa laudtee, mida käis uudistamas tollane keskkonnaminister Villu Reiljan, on nüüdseks üles võetud. Foto arhiiv

Marimetsa laudtee, mida käis uudistamas tollane keskkonnaminister Villu Reiljan, on nüüdseks üles võetud. Foto arhiiv
Marimetsa laudtee, mida käis uudistamas tollane keskkonnaminister Villu Reiljan, on nüüdseks üles võetud. Foto arhiiv

Kuigi riigimetsa majandamise keskus (RMK) on viie aasta jooksul paigutanud Läänemaa matkaradade, linnutornide ja puhkekohtade korrastamisse ligi 190 000 eurot projektiraha, peab loodusgiid Tarvo Valker seda laadi taristut ikkagi kehvaks.

„Kahjuks on selle seisund praegu nõrgem kui kunagi varem,” ütles Valker. Ta lisas, et taristu vilets seisukord takistab ka loodushariduslike programmide elluviimist — pole kohti, kuhu lapsi viia.

Suur osa maakonna laudteid, infotahvleid, vaatetorne ja puhkekohti on mitmesuguste projektide toel rajatud 1990. aastail ja 2000. aastate alguses.

Viis aastat tagasi läks looduskaitsealadel asuvate objektide haldamine üle RMK–le. RMK Lääne–Eesti külastusjuhi Marju Pajumetsa sõnul oli selleks ajaks osa neist päris hullus seisukorras.

Üks põhjusi oli, et paljud loodusobjektid on rajatud projektipõhisena — taotleti ja saadi projekti kaudu raha, ehitati valmis, kuid projekti lõppedes ei suudetud tagada kestlikku hooldamist.
Muret teevad ka vandaalid.

Loodustaristu on ehitatud etapiti ja laguneb samuti etapiti. Jõudumööda on RMK puhkekohti ja objekte korrastanud–uuendanud.

Täismahus saab artiklit lugeda Lääne Elu 10. aprilli paberlehes

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
Matkaja
10 aastat tagasi

Oi kuidas oli vaja Marimetsa matkaraja rajajale koht kätte näidata. Mees tegi vabast tahtest midagi kõigile, kui peale mitmeid aastaid arvas, et riik võiks ka pisut osaleda, peeti teda sisuliselt väljapressijaks. Mis tulemus on – rada laguneb ja on osaliselt kinni ja neid, kes käsi rinnale tagusid ja maad ja ilmad kokku lubasid, kuidas riik kõike ise ja paremini teeb, pole keegi näinud, kui teha vaja on.