Seal, kus jagatakse raha, on sageli ka kahtlustusi ja tüli. Eriti meie projektipõhises ühiskonnas, kus raha saamisest või mittesaamisest oleneb paljude asjade areng.
Rahast ilma jääjail tekib alati küsimus, kas rahapoti äärde pääsesid maiustama ikka päriselt parimad või on mängus onupojapoliitika ja reeglite rikkumine.
Nüüd on lahvatanud tüli Leader–raha jagmise ümber. Möödunud nädalal tekitas pahameelepominaid Lääne Elus avaldatud statistika, millised vallad on suurimad Leader–raha saajad. Täna jõuab avalikkuse ette info, et ühele Kodukant Läänemaa juhatuse liikmele ja Leader–projektide hindamiskomisjoni esimehele heidetakse ette positsiooni ärakasutamist.
Kõik see heidab varju kogu Leader–raha taotlusvoorule. Kui üks kord on projektide esitamise õiguspärasus küsimusi tekitanud, kas võime siis kindlad olla, et reegleid varem rikutud pole? Või kas võime olla kindlad, et kõik taotluste esitajad ja hindajad reeglitest ühtemoodi aru saavad?
Kodukant Läänemaa juhatuse esimehe Tiiu Aaviku mõte Leader–projektide esitamis– ja hindamisreeglid üksipulgi laiali lammutada ja siis korralikult läbi arutada on igati kiiduväärt.
Mida täpsemalt asjadest rääkida, seda ausamaks asjaajamine muutub.
