Majanduslangus on möödumas ja töövõimalused tööturul taas kasvamas. Seda näitab äsja Haapsalu kutsehariduskeskuses valminud uuring, mis võrdleb koolilõpetajate rakendumist tööturul kuus kuud pärast kooli lõpetamist kolme viimase aasta jooksul.
Läänemaa ainsas kutseõpet pakkuvas koolis on lõpetajate arv aasta-aastalt kasvanud. Kui veel viis aastat tagasi oli kevadel lõpetajaid 80 ringis, siis kahel viimasel aastal on kool ellu saatnud üle 200 kutsetunnistusega koolilõpetaja. Kasvanud on täiskasvanud lõpetajate osakaal lõpetajate arvust, mis 2010. aastal oli 33% ja 2011. aastal juba 40%.
Kolme mööduvasse aastasse jääb suur majanduskriisi ja töötuse periood, kui nappis töökohti ja tööturul eelistati kogemustega töötajaid. Noortel, kes suundusid tööturule vaid kutsetunnistusega ja nappide töökogemustega, oli väga keeruline leida ametioskustele vastavat tööd. Nii leidis kolm aastat tagasi tööturul rakendust vaid 44% koolilõpetajatest, käesoleval aastal aga juba 63%. Möödunud aastal vähenes kutsekooli lõpetajate töötus, mis 15%-lt 2009. aastal on langenud 10%-ni. Igal aastal on ka ligikaudu 10% noormehi ja neidusid, kes ei asugi kohe kooli lõpetamise järel tööle – nad suunduvad ajateenistusse või jäävad lapsehoolduspuhkusele.
Erialasel või sarnasel tööl asus eelmisel aastal tööle keskmiselt 33% lõpetajatest, paar aastat tagasi vaid 21%. Erialati on erialasele tööle asumine erinev. Kõige rohkem jätkavad erialasel tööl toitlustusvaldkonna lõpetajad: toitlustusteenindajad (71%) ja kokad (44%). Suur seotus erialase tööga on tekstiilitöö lõpetajatel – 57%. Hästi on leidnud rakendust erialasel tööl tisleri ja majandusarvestuse eriala lõpetajad – 36%. Ligikaudu kolmandik lõpetajatest jätkab töötamist ehituse, arvuti- ja majutusteeninduse ning mööblirestaureerimise valdkonnas.
Mitmetel erialadel nagu näiteks loodusturismi korraldus või mööblirestaureerimine, mille oskused on täiskasvanud õppijatele täienduseks eelnevale haridus- ja karjääriteele, toimub rakendumine tööle pikemas perspektiivis, kui selleks on loodud sobivad tingimused.
Kõige raskem on majanduslikult keerulisel ajal olnud võimalik tööd leida kodumajanduse eriala lõpetanud erivajadustega õpilastel. Sügisel avasime üheaastase abikoka eriala, kus suur osa kodumajanduse eriala lõpetajaid õpinguid ka jätkas. Loodetavasti annavad täiendavad kutseoskused neile õpilastele avaramad väljavaated töökoha leidmiseks.
Majanduskriisi ja tööpuuduse aega kasutasid palju koolilõpetajad õpingute jätkamiseks ning enda arendamiseks. 2009. aastal jätkas õpinguid 25% lõpetajatest. Töövõimaluste avardudes on õpingute jätkamine vähenenud 15%-ni.
Kokkuvõtteks võib öelda, et taas on kutsekooli lõpetajal head väljavaated tööturul ametile vastav töökoht leida ja kujundada omale meelepärane karjääritee, sest tööturg ootab kutseoskustega inimesi.
Aile Nõupuu,
Haapsalu kutsehariduskeskuse arendusdirektor
