Ravimuda najal on Haapsalu elanud viimased paarsada aastat. Just muda pärast on siia voolanud suvitajaid lähedalt ja kaugelt, nende hulgas Tsaari–Venemaa ja Eesti kõrgkiht.
Tegelikult polnud ravitoimega meremuda varemgi tundmatu, seda on linna saunades kasutatud ammu enne, kui Hunnius 1825. aastal esimese mudaravila asutas. Just noor arst aga võttis kätte ja hakkas muda põhjalikumalt uurima, tehes sellega Haapsalu muda kuulsaks.
Praegused olud meenutavad kahe sajandi tagust. Vahepeal soiku jäänud mudauurimine saab tuule tiibadesse tänu loodavale kompetentsikeskusele.
Ühtlasi astutakse samm edasi — tähelepanu all pole mitte ainult muda, vaid sellest isegi rohkem terviseedendus ja taastusravi. Ravimuda on sellest vaid üks osa.
Nii nagu tõi Hunnius Haapsalule uue hingamise, võiks seda teha ka kompetentsikeskus. Nii Eesti kui ka välismaa teadustegelaste kohalolek, kas või periooditi, ei tohiks linnapildis märkamata jääda. Jääb vaid loota, et mõne aasta pärast ei räägita Haapsalust kui mitte ainult kuurortlinnast, vaid ka kui teaduslinnast.
Kaire Reiljan
