8

Linn hakkab metsa müüma

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Eelmise aasta 22. novembril toodi Lossiplatsile 14 meetri kõrgune jõulukuusk, mis toodi ühest Haapsalu koduhoovist. Foto: Arvo Tarmula

 

 
Tänavu jaanuaris riigilt 263 ha metsa tagasi saanud Haapsalu linnavalitsus tahab panna oksjonile kasvava metsa raieõiguse, määrates 10 000 tihumeetri alghinnaks 205 000 eurot.
 
Kui see puit teha 3 m pikkusteks juppideks ja laduda 4 m kõrgusse riita, saaks riit kilomeetri pikkune, kirjeldas metsakonsulent Koit Latik.
„Läänemaa oludes väga hea mets,” hindas Latik Lihula maantee kõrvale jäävat  metsa. „Kaks kolmandikku on männik, kolmandik on kaasik, natuke ka kuusikut.”
Müüdava raieõiguse kogumaht on 10 260 tm ja minimaalne alghind 205 180 eurot ehk 20 eurot tihumeeter.
Aselinnapea Peeter Vikman lootis oksjonilt siiski tüki maad paremat hinda, sest tihumeetrist on pakutud isegi 40 eurot.
Linnavalitsust nõustanud Koit Latik ütles, et puidu hind sõltub maailmaturust, nii et oksjonilt võib, aga ei pruugi saada head hinda.
„Kui Euroopa ehitab, on hind hea,” märkis Latik.
Kasvava metsa raieõiguse müügil kasutab linn kännuhinda, mis tähendab kasvava puidu hinda. Selle hinna saab metsaomanik puhtalt kätte. Ostja peab ise kandma raie ja veoga seotud kulu.
Puidu puhul võib kasutada kolme hinda. Lõpplao hinda tähendab puidu hind saekaatris või sadamas. Vahelao hinna all mõeldakse hinda, mis on toodud metsast tee äärde välja.
Metsaoksjon hõlmab Metsakalmistu, Tööstuse t 21 ja Valgevälja metsi. Need moodustavad ühe massiivi ja neid võib ka ühtmoodi majandada.
Latiku sõnul on need metsad viimased 20 aastat hooldamata, osa metsa on hukkunud.
„Mitusada tihumeetrit surnud puitu,” kirjeldas Latik.  „Kõrgemal kasvav mets on aga nii tihe, et juurdekasv on  peatunud, vaja on harvendust.”
Lähema kümne aasta jooksul tuleks raiuda üle 10 000 tm metsa. Seda tööd ei ole mõtet jupitada, sest mida rohkem korraga raiuda, seda korralikum on hind. Latiku hinnangul võiks kiire töö teha kahes jaos kümne aasta jooksul.
„Metsas on üks aasta väga kiire tegevus, kümme aastat on mõistlik periood,” ütles Latik.
Teise osa raiemaht võib tema sõnul olla kuni 4000 tm.
Lageraiet peab Latik kõige mõistlikumaks vana metsa majandamise viisiks. See mets on kasvu lõpetanud ja vastuvõtlik mädanikele, mistõttu kannatab puidu kvaliteet. Vana metsa asemel hakkab kasvama uus. Et säiliks uuele metsale sobiv mikrokliima, ei või lageraielank  olla üle 3 ha.
Raietööd jäävad suuremalt jaolt metsa, nii ei suure tee äärest seda näha ei ole. Vaid Tööstuse tänava  kandis tuleb lank teele lähemale.
Et tegemist on tavalise majandusmetsaga, pannakse oksad jm raiejäätmed väljaveotee alla, et maad vähem purustada. Kui risu saab liiga palju, saab teha hakkpuitu.
„Esimesel aastal paistab mets karvane, aga see mädaneb 2–3 aastaga ära,” ütles Latik.
Et raieõiguse müük eeldab kogemusi, pidas linnavalitsus targemaks kasutada kogemusega müügikorraldajat. Temale jääb oksjonipidamine, järelevalve raie eel ja järel. Selle töö hinnaks pakub linnavalitsus kuni 4% müügilepingust. 
„Oksjoni teeme nii ruttu kui võimalik,” ütles aselinnapea Peeter Vikman. Ta arvas, et suuremad firmad on oma töö selleks talveks juba ära planeerinud, nii et tegelikuks raiumiseks võib minna tuleval talvel.
Oksjonilt saadav raha aitab katta investeeringute omaosalust, lisas Vikman.
Latiku sõnul läheb suur osa metsatulust kuluks: „Lage ala tuleb taastada ja noored metsad  hooldada.”
Linnavalitsus peab saama volikogult loa oksjoni korraldamiseks. Volikogu hakkab seda arutama homme.
Läänemaal raiutakse aastas 150 000 tm metsa.
 
Haapsalu metsad
Linnal on metsa 293 ha, need on tänavu inventeeritud. 
Paralepa parkmets 67,9 ha.
Metsakalmistul 10,5 ha.
Tööstuse t 21 maaüksusel on metsa 17,1 ha.
Valgevälja mets on 197,4 ha.
 
Avalikule enampakkumisele läheb 
ligi 7000 tm ulatuses lageraieõigust 26 hektaril. 
Harvendusraie hõlmab 60 ha, sealt saab 2700 tm puitu. 
Sanitaarraie 8 ha peaks andma 700 tm puitu.

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
u
u

Õppige head inimesed enne lugema kui siin sappi pritsite. On ju põhjendatud, miks tuleb neid metsi raiuda. Ega kasvav puu ole kivi, mis võib seista tuhandeid aastaid — puu eluiga saab läbi, ja liiga vanast puust ei saa enam midagi.
Hoopis loll oleks (nagu siin mõned soovitavad) lasta linna varal lihtsalt mädaneda, samas jättes mõne projekti teostamata, kuna puudub raha omaosaluseks.

Nipi
Nipi

Metsaäripealinn

sucks
sucks

arulageraie

kreisi
kreisi

5+ En. Masendav sellist uudist lugeda. Meie mets on praegu meie suurim väärtus. See kasvab mitukümmend aastat, isegi kauem kui inimese eluiga. Ära kasutatakse hetkega ja pärast pole ei metsa ega muid väärtusi, sest reeglina on need ajutised asjad, kuhu alla saadud raha läheb. Õigemini see osa rahast, mis kellegi isiklikku taskusse ei kao. Tõesti, parem, kui linn poleks seda metsa tagasi saanud. Praegusel linnavalitsusel, täpselt nagu riigi valitsusel, puudub missioon ja visioon selle missiooni elluviimiseks. Mets on meie elutähtis keskkond, see on meie toitja, kaitsja, soojaandja. Mina kui linnakodanik pole nõus selle metsaäriga.

En.
En.

Metsast saadav raha kulub ära just nii jäägitult, kui palju ta tulu annab. Ning kaela krabatakse uued suured võlad. See on Eesti elu seadus. Mistõttu olnuks parem, kui linn neid metsi poleks tagasi saanudki.
Iseasi, et omast käest võetavast puidust võinuks linn toetada Haapsalu puitarhitektuuri või toota midagi tarka. Mets lihtsalt toorme pähe maha müüa on äärmiselt vaimuvaene. Endil veel suurärimees linnapeaks.

mis
mis

kisub linnaametnikku linnakodaniku eest hoolitsemise asemel mingi kahtlase kõrvaläriga tegelema, kas sellest muutub vesi või soojus odavamaks linnakodanikule

tigekala
tigekala

Muidugi, müüme metsa maha. Mets aitab ju eesti inimesel tervet mõistust säilitada ja tasakaalus püsida. Säänse inimesega ei saa ju manipuleerida. Maha kõik need metsad, las elavad kivide vahel.
Selle asemel,et hoida oma rikkust, müüakse kõik mingite ajutiste kasude pärast maha. Kodanik saab ikka tõmmata igast küljest. kelle isiklikuks hüveks see papp siis seekord läheb? Kellel jagatakse meie ühine vara?
Muideks, Rannarootsi keskus pidi ju kõvasti töökohti haapsalusse juurde tooma. Kuidas sellega nüüd on? Kui palju oli töötuid enne Rannarootsit ja kui palju on töötuid Rannarootsi keskuse ajastul? protsent elanikkonnast, paluks. Kuidas sellega on?

K.Silde
K.Silde

Ossaa…puiduäri täies hoos. On veel midagi turgu panna või lõpp juba paistab?
Sukles võiks veidi oodata. Enne valimisi võiks ka penskaritele küttepuid jagada:)

wpDiscuz