Viimasel ajal on meedias taas tulipunkti tõusnud haldusreformi temaatika, viidates omavalitsuste ühendamise vajadusele nende väiksuse tõttu.
Esiteks peaks siiski selgitama mõisteid.
Haldusreform peaks olema halduse kui terviku ümberkorraldamine riigi parema funktsioneerimise eesmärgil, puudutades nii otstarbekat ülesannete jagamist ja täpsustamist riigivalitsemise erinevate tasandite vahel kui ka riikliku haldamise ja kohaliku omavalitsuse vahel.
Meedia poolt kajastatu ja kõrgete riigiametnike poolt hiljuti väljaöeldu põhjal võib järeldada, et haldusreformi sisuks peetakse nende poolt eelkõige kohalike omavalitsuste liitmist suuremateks üksusteks, ilma muid toimimistingimusi muutmata. Sellisel kujul on tegemist tegelikult haldusterritoriaalse reformiga, mis tähendab haldusterritooriumide ümberjagamist, suurendamist, vähendamist või ühendamist.
Asudes reformima kohalikke omavalitsusi, on vaja ühiskonnas esmalt ühtset arusaama, millises suunas liigutakse edasi omavalitsussüsteemiga – kas Lõuna-Euroopa ehk tsentraliseerimise või skandinaavia ehk detsentraliseerimise suunas. Senine areng alates 90ndate aastate keskelt näitab, et toimunud on ühelt poolt ülesannete detsentraliseerimine, teiselt poolt aga finantseerimise tsentraliseerimine riigi suurema sekkumise kaudu. See tähendab, et kohalike omavalitsuste otsustusulatus on ahenenud. Lisaks tuleb arvestada, et kohalikele omavalitsustele ülesannete lisandumisega ei ole kaasnenud nende tulude kasvu.
Tegelikult näevad ka omavalitsused, et muutused on vajalikud. Alustama peaks aga küsimusega: miks on muutusi vaja? Kas tõesti on ainuke tõde see, et suur osa omavalitsustest on vähesuutlikud sellepärast, et nad on liiga väikesed? Omavalitsuste suurus on võimekuse puhul vaid üks näitaja. Selle kõrval ja nähtavasti hoopis kaalukam on finantseerimise süsteem ja ülesannete jaotuse otstarbekus.
Seega peaks analüüsima kõiki kolme komponenti, et hinnata omavalitsuste toimetulekut. Praegu palju kirgi üleskütnud omavalitsuse võimekuse indeksi analüüs kasutab ainult mahunäitajaid, kus pealegi poolte indeksi väärtuste käsitlemine on kaheldav. Seega selle analüüsi tulemusena saab rääkida vaid tinglikult omavalitsuse eeldustest praeguse finantseerimise süsteemi ja ülesannete jaotuse puhul toime tulla.
Püüdes analüüsida kohalike omavalitsuste finantseerimissüsteemi, võib tõdeda, et see ei võimaldagi omavalitsustel toime tulla kõigi ülesannetega tasemel, mis rahuldaks ühiskonda ja selle kõiki liikmeid. Kohalikele omavalitsusele pandud ülesannete täitmiseks ei piisa vahenditest, mida kehtiv rahastamissüsteem kohalike omavalitsuste tuludeks kavandab. Keskvalitsuse väited, et ka riigil ei ole raha piisavalt, tähendab ühtlasi seda, et riik on võtnud endale ja pannud omavalitsusele üle jõu käivaid ülesandeid, mille täitmiseks riigil ei ole piisavalt vahendeid.
Omaette teema on kohalike omavalitsuste poolt ülesannete täitmise taseme piisavuse hindamine, kuna paljuski puuduvad kokku lepitud või seadusega pandud ülesande täitmise miinimumtasemed, kvaliteedi või mahu normatiivid vms. Siit järgneb küsimus: kuidas ja millega võrreldes väidetakse, et omavalitsused ei tule toime, ei ole suutlikud neile pandud ülesandeid täitma? Need väited on sellisel kujul pigem emotsioonide tasemel või lähtuvad mõnest üksikust juhtumist või püütakse nende abil riigi tegematajätmisi veeretada omavalitsuste kaela.
Kohalikud omavalitsused ei ole kõik tõesti võrdselt võimekad, aga selleks on erinevaid põhjuseid.
Esimese põhjusena võib nimetada asukohta. Riik on pealinna, mere, suurte infrastruktuuriobjektide (sadamate, lennujaamade ja magistraalteede) suunas kaldu. Tulenevalt sellest koondub ka ettevõtlus ja tõmbab üha kasvavas tempos ligi töötegijaid koos peredega. Seega on nii maksud kui investeeringud samasuunalised ja üha vähem jääb neid mujale, milleks on kogu Eesti, v.a mõned suuremad linnalised keskused ja nende ümbruskaudsed vallad. Seega ei ole riik toime tulnud ettevõtluse tasakaalustatud paigutamise korraldamisega, töökohtade loomisele kaasaaitamisega ühtlaselt kogu riigis, regionaalpoliitika elluviimisega.
Samas süüdistatakse aga ka selles omavalitsusi, et nad ei toeta ettevõtluse arengut, ei loo töökohti. Unustatakse ära, et omavalitsuste sellealane tegevus on piiratud nii seaduste kui võimalustega. Üheks näiteks on nii omavalitsuste arenguks kui ka ettevõtluse arengu toetamiseks vajaliku maa olemasolu, kuid reformimata riigimaa või riigi omaduses oleva maa hulgast seda anda ei soovita. Nii et süüdistada omavalitsusi selles, et nende vähese võimekuse tõttu lahkuvad sealt elanikud, on küüniline.
Teiseks võib aga tuua omavalitsustele pandud ülesannete ebaotstarbeka jaotuse. Juba aastaid on selge, et iga omavalitsus üksinda ei peaks kõiki talle seadusega pandud, nn omavalitsuslikke ülesandeid täitma. Tuleks asuda korrastama ülesannete jaotust ja nende täitmise viise. Sellele ei pöörata aga tähelepanu ja väidetakse, et süü on ainult omavalitsuste väiksuses. Siin peab lisaks viitama ka ülesannete ebaotstarbekale jaotusele riigi ja omavalitsuste vahel.
Kohalike omavalitsuste seadustega reglementeeritava koostöö, sh koostööpiirkondade abil oleks võimalik täita mitmeid ülesandeid, mis ületavad ühe omavalitsusüksuse piire või mida on piisava mahu tagamiseks otstarbekas täita laiemas piirkonnas kui üks omavalitsus. Näiteks maakonnaplaneering ja koolivõrgu paiknemine maakonnas; jäätmete käitlus; järelevalvealaste ülesannete täitmine jms. Nii tekivad erinevates valdkondades eri suurusega kootööpiirkonnad, kus omavalitsused koos peavad otsustama selle ülesande korraldamise. Täna seda teha aga ei saa või osadel juhtudel on väga keeruline. Seadusandlus koostööd tegelikult ei toeta.
Eelnevalt nimetatud valdkondlike koostööpiirkondade kaudu omavalitsuslike ülesannete täitmine ei nõua omavalitsuste liitmist. Samas otsustusõigus kohaliku elu küsimuste üle jääb alles, kohalikud elanikud jäävad oma esindusorgani kaudu otsustama ülesande täitmist ja kontrollima selle elluviimist. Otsustuspädevus ei kaugene nendest, mis aga võib juhtuda praeguste valdade mehaanilisel liitmisel, millega võib kaasneda ka oht veelgi suuremale ääremaastumisele ja kiiremale elanike vähenemisele. Võib-olla kõige valusamaks küsimuseks kujuneb aga hoopis teenuste kaugenemine elanikust.
Kas elanike mobiilsus on kaasajal nii suur, et pole probleemi, kui kaugele lapsed kooli, lasteaeda viia või muud vajalikku teenust saada? Ilmselt mitte. Maapiirkonna elanikud on tunduvalt vähem kindlustatud, vahemaad kaugemad jms. Põhimõte peaks olema, et igasugune ümberkorraldus ei tohiks muuta elanike olukorda halvemaks, vaid paremaks.
Lõpetuseks – haldusreformi eesmärgiks peab olema halduskorralduse kaasajastamine ja paremaks muutmine, mille tagaks ülesannete ja nende täitmise korralduse ülevaatamine ja vastava finantseerimissüsteemi kujundamine. Seni propageeritav haldusterritoriaalne reform, jättes puudutamata sisulised küsimused, sellele eesmärgile ei vasta ega lõppkokkuvõttes taga elanike olukorra paranemist.
Eesti Maaomavalitsuste Liit
eriti nähtav Ridalas kus rahval pole tööd ja leiba, aga vallavanem nõuab uut, uhket ja kallist autot Peugot 508 neljapäeval volikogu istungil
Hi Catherine, I am very glad you found me. Do let me know how the ham turns out. It always get lots of cotenimplms when I make it. Just make sure the foil doesn’t come in contact with the ham or the salt reacts badly with the aluminium. Happy Christmas.
kaardid ennustavad rubriik on mujal
Kommentaare lugedes pole vist raske taibata, et suur isemõtleja Einar Eiland on nime vahetanud.
Seeps see on et vald ei esinda ilmselt rahva vaid poliitilise klanni huve, kus määravaks on odavus. See neti teel asjade ajamine on täitsa PRO siis võiks selle töö hiinasse või indiasse eksportida seal on kõnekeskusi kui palju ja mis peamine ODAV. Kui nad meie töö juba odavalt ära teevad siis äkki võtavad sünnitamise ka enda peale. Nii et eesti mehed teeme enda MTÜ kirjutame mõne euruprojekti ja hordide kaupa kilisid trukkima. Pärast hakkame vanaduspõlves hea töö eest isapalka saama. Anzip saab linnadesse hulga odavat tööjõudu ja saab koos IRL iga veel igaviku valitseda. Teisalt tõeline demokraatia oleks see kui… Loe rohkem »
maksud 18.10.2011 15:42 Neid maksavad väiksema sissetulekuga töötajad. Hr Arrak teab suurepäraselt, et iga vähegi nutikam ettevõtja võtab oma sissetuleku välja dividendina. Sh ka näiteks arstid. Kes siis omakorda nõuavad haigekassalt palgatõusu. Dividendidelt ei pea maksma ju sotsiaalmaksu. Millegipärast! Välisettevõtted ei maksa tulumaksu. Nt pangad, mis kuuluvad rootslastele. Astmelisest tulumaksust ei maksa siin muidugi rääkidagi. Ja hr Arrakule veel nii palju, et paljud rahvad viisid/jätsid oma vanad metsa või mäe otsa või kuhu iganes surema! Lihtne ju, pole miskit kulu! Tehke ettepanek! Aga pensionäride arv ei kasva! Surevad ära nagu ennegi. Kasvab nende % elanikkonnast, sest noorem osa läheb siit… Loe rohkem »
Haapsalu inimesena ütleks,et sellisel kujul reformi tõttu kaotavad senisest veel enam just linnast kaugemal asuvate valdade inimesed.Koolide,kaupluste,perearsti,postkontorite ja ka omavalitsuste kadumisega sureb elu linnast kaugemal veel kiiremini välja.Ka ei tea oma arvates ilmeksimatud linnaametnikud inimeste murede lahendamisel kohalikke olusid.Ei tea ega suudagi teada. Juba ajapuudusel. Makse maksame võrdselt,aga juba pannakse järjest kinni pääsekomandosid !! Aga süüdi oleme ise-et valisime riiki juhtima selle erakonna…..Võtke lahti ministeeriumide kontaktid-tuhanded kõrgelt makstud ametnikud ja nende nõunikud,aga meie teeme säästueelarvet ja toetame Kreekat,kus min. pension on ka praegu 1500 euri ning laenuraha eest ostetakse tanke.
õige jutt, . naljakas on see, et 5 km raadiuses asuvad LM, HLV ja Ridala VV ja tolku mitte midagi neist
Millal sa viimati füüsiliselt vallavalitsuses kohal käisid? Nees 2-3 korda aastas kui inimesel on max. vaja selle kontoriga suhelda peaks saama ka neti teel asjad aetud. Või kui peab tõesti ise kohale minema, siis Läänemaal satub iga inimene mõne korra aastas Haapsallu nii või teisiti. Kasvõi uusi kalosse ostma. Siis saaks ka omavalitsusest läbi hüpata… kui see tõesti vajalikuks osutuma peaks.
Täpselt nii. Kui ennem maksis riik selle teenindusputka kinni siis kaugemale vedades maksab tavakodanik selle kinni. Kulutab selleks enda aega ja energiat. Seega jääb inimestel produktiivse töö tegemiseks veelgi vähem aega, mis sunnib lahkuma. Siin võib ka küsida kes seda sekkumist rohkem vajavad kas elujõulised ja terved inimesed, siis ilmselt mitte, vaid pensionärid. Seega maksavad pensionärid ja noored lastega pered kinni haldusreformi. Nii ehitamegi niinimetatud demokraatlikku õigusriiki. Nii et ühe käega jaotame lastetoetusi ja pensionitõusu et sellega haldusreformi kinni maksata. Seega on õiglasest riigist asi kaugel, aga ilmselt polegi see eesmärk. Mull häbi kuulata vaadata seda komejanti.