Avalik pöördumine
Eesti Üliõpilaskondade Liidu hinnangul on kõrghariduse eesmärk soodustada ühiskonna sotsiaalset ja majandusliku arengut, kanda endas kultuurilist pärandit, soodustada sotsiaalset mobiilsust ja demokraatlike väärtusi. Sellises ulatuses eesmärgid on tudengile kättesaadavad ja jõukohased, kui puuduvad õppemaksud ja toimib tõhus riiklike sotsiaalsete garantiide süsteem. EÜL teab, millise koormuse meie soovitud rahastamisskeem riigieelarvele paneb, kuid soovitame kõrgharidusse suunatavaid summasid käsitleda pikaajalise investeeringuna, mitte kuluartiklina.
Kehtiv riikliku koolitustellimuse (RKT) skeemil põhinev rahastamissüsteem ei ole sobilik kõrghariduse tasakaalustatud ja tulevikku vaatavaks arenguks. RKT süsteemi killustatus ei võimalda kõrgkoolidel terviklikult areneda ega paindlikke otsuseid teha. Hetkeolukord, milles rõhuasetus on suurel hulgal lõpetajate arvul, soodustab kõrghariduse "masstootmist", kus pole enam oluline saadavate teadmiste kvaliteet ja indiviidi areng, vaid õpingute lõpetamise kiirus.
Nominaalse õppeaja ületähtsustamine ja sellest tulenevad kõrgkoolide regulatsioonid kahjustavad kõrghariduse kvaliteeti ning ei arvesta Eesti sotsiaal-majandusliku olukorraga. Kuna "masstootmises" omandatavate teadmiste tase on madal, muutuvad mõttetuks ka riiklikud investeeringud kõrgharidusse.
Kõrgkoolide rahastamise alused peavad arvestama nii kõrgkooli hetkeolukorda kui ka soovitavaid tulemusi. Seetõttu tuleb praegunevaid lõpetajatepõhine mudel muutuma tasakaalustatumaks, milles võetakse arvesse ka vastuvõetud üliõpilaste arvu, kõrgkoolide eesmärke jne.
Õppekoha baasmaksumus kui garantiid tudengitele ja kõrgkoolidele
Kuigi eelnõuga soovitakse loobuda õppekoha baasmaksumusest ja valdkondlikest koefitsientidest, siis peaks seaduse tasandil määratlema mingid kvantitatiivsed näitajad tegevustoetuse rahasumma arvutamiseks. Kindlad alused on vajalikud esiteks selleks, et säiliks selge avalik vastutus üliõpilaste ees õppekohtade loomisel. Samuti selleks, et kõrgkoolidel oleks kindlustunne oma tulevikukavade tegemisel ja hindamisel ning et riigieelarvet saaks kavandada pikemaks perioodiks.
Seetõttu peab EÜL vajalikuks säilitada ühe tegevustoetuse arvutamise alustena ka õppekoha baasmaksumuse mõiste.
Rahastamise baasaluste mõistete definitsioonid seadusse
EÜLi hinnangul on põhimõtteliselt õige suund, et tulemuslepingus hakatakse arvestama nii kõrgkooli missiooni, eesmärke ja ülesandeid kui ka riigi vajadustest tulenevaid peamisi kohustusi, sh kõrgharidustaseme õppe ulatus, kvaliteet ja tulemuslikkus. Samas peame oluliseks defineerida selgelt need mõisted juba seaduse tasandil.
Teeme ettepaneku, et õppe läbiviimise ulatus oleks sama, mis on valitsuse määrusega juba paika pandud ja kattuks kõrgkoolidele määratud õppevaldkondadega. Samuti peab ulatuse mõiste sisaldama ka vastuvõetud ja plaanitavate üliõpilaste arvu, mille alusel saaks kõrgkool ka sisendipõhiselt riiklikku rahastust. Plaanitavate ja vastuvõetud üliõpilaste arvu arvestamine rahastamisel annab kõrgkoolidele kindlustunde, et oodatust suurema vastuvõtu korral on tagatud kõrgkoolidele täiendav finantseerimine.
Arvestamaks kõrgkooli õppekvaliteeti, teeme ettepaneku võtta summade määramisel arvesse kõrgkooli katkestajate ja õpingute pikendajate arvu. See võimaldaks hinnata kõrgkoolide vastuvõtu efektiivsust ja motiveeriks seadma adekvaatseid nõudeid, sh lävendeid, et kõrgkooli võetaks õppima vaid motiveeritud ja võimekad tudengid.
Samas ei pea EÜL õigeks võtta õppetöö kvaliteedi hindamise aluseks üliõpilaste varasemalt sooritatud riigieksamite tulemusi, kuna need pole seotud kõrgkooli tegevuse või tegematajätmisega. Kõrgkooli tulemustena tuleks arvestada eeskätt kõrgkooli enda arengukavaga seatud eesmärke.
Kõrgkoolidele tegevustoetuste määramise avatus ja koordineeritus
EÜL toonitab, et rahastamissüsteemi väljatöötamisel tuleb peamiselt lähtuda võimalikult suurest läbipaistvusest. Kõik otsused peavad olema avalikud ja kättesaadavad ning põhinema mõjuanalüüsil. Samuti peavad otsuste taga olema põhjendused, mis võimaldaksid avalikku diskussiooni ning looksid eeldused demokraatlikule otsustusmehhanismile, kus määravaks ei ole kitsas ringis tehtud kokkulepped, vaid avalik huvi.
Tegevustoetuste määramise protsess, sh läbirääkimised, on kompleksne tegevus ja selles esinevad erinevad huvid. Läbipaistvuse ja avatuse tagamiseks teeme ettepaneku tänase RKT komisjoni eeskujul sätestada eelnõus ka tegevustoetuste määramise komisjon, mis hõlmaks erinevaid osapooli. Selline komisjon peaks olema valitsuskomisjoni jätku organ.
