24. september: Paas pankrotis

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Kas kirjutada „paekivi” suure või väikese tähega, mõlemad on läänlasele tähtsad. Paas on Eesti rahvuskivi. Paest tehtud vidinaid kingiti ja kingitakse siiani külalistele kui rahvuslikku uhkuseasja. Eks seepärast ole läänlased ka Haapsalu Paekivi edule kaasa elanud, rõõmustanud, kui Ungru paas läks Eesti saatkondade või muude esinduslike hoonete ehituseks.

Haapsalu Paekivi on nüüd pankrotis. Võlausaldajate esimese koosoleku põhjal võib karta, et menetluse käigus võib üles kerkida nii mõndagi.  Pankrotihaldurile paistab, et ettevõtte üks omanik Gunnar Kool üritab tekki oma äripartnerilt Jaan Tootsilt ära tirida.

Ettevõtte vara hulgas on kalleid autosid, mida Haapsalu tehases pole kunagi nähtud. Niisamuti nagu ei ole tehases nähtud Jaan Tootsi ega Gunnar Kooli.

Gunnar Kool on varemgi ühise äri untsumineku järel oma äripartenritega tülli läinud: Urmas Sõõrumaa näiteks ütleb sel suvel Eesti Päevalehes, et ta ei tea ega tahagi Gunnar Koolist midagi teada. Kool, kes oli Valgevenes juba mõnda aega äri ajada püüdnud, oli Valgevenes vahi all. 

Et pankroti tõi majanduslangus, ei pruugi vale olla, sest eks ole paekivist fassaad või põrand krohvist ja tsemendist ilusam, aga kallim. Kahtlemata on praegu kõigil kivitööstustel raske, aga pankrotist on nad suutnud hoiduda. Peale Haapsalu Paekivi.
Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments