1.4 C
Haapsalu
Esmaspäev, 24. jaanuar 2022
Avakülg Keskkond Keskkonnaamet lubas Saaremaa silla looduskaitsjate vastuseisule vaatamata

Keskkonnaamet lubas Saaremaa silla looduskaitsjate vastuseisule vaatamata

Andrus Karnau

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Foto: Arvo Tarmula

Keskkonnaamet kiitis heaks Saaremaa püsiühenduse kava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, mis annab rohelise tee silla ehitamiseks Saaremaa ja mandri vahele.

"Eksperdid möönsid, et sotsiaal-majanduslikel põhjustel on olemas selge vajadus paremaks ligipääsuks Saare maakonnas," teatas keskkonnaameti pressiesindaja Aet Truu eile. "Hinnangust lähtuvalt pidasid eksperdid eelistatud variandiks tunnelit, mis võrreldes sillaga avaldab looduskeskkonnale väiksemat mõju. Samas ei avalda ekspertide arvates kumbki variant keskkonnale, sh Natura 2000 aladele, olulist mõju, kui rakendada leevendavaid meetmeid. Strateegiliselt kolmandale kohale paigutas ekspertiis praamiühenduse praegusel või laiendatud kujul."

Keskkonnamõjude aruande saatis maanteeamet keskkonnaametile heakskiitmiseks juulis, kuid aruande seisukoht, et sild on keskkonnamõjude poolest aktsepteeritav võimalus, tekitas keskkonnaühendustes ja teadlastes protesti. Näiteks kirjutas Eesti terioloogide (imetajauurijate) seltsi esimees Tiit Maran pöördumises: „Imetajate osas pole sisuliselt arvestatud silla võimaliku olulise negatiivse mõjuga nii Liivi lahe kui Väinamere viigerhülge asurkonnale.”

Protesteerisid ka näiteks Eesti Ornitoloogiaühing, Eestimaa Looduse Fond ning MTÜ Eesti Roheline Liikumine.

"Keskkonnaamet arvestas heakskiitva otsuse tegemisel erinevate riikide ekspertide poolt kogutud teabega ning vaagis erinevate erialaühenduste esitatud väiteid ja aruande järelevalve jooksul ekspertidelt kogutud lisateavet," kinnitas Aet Truu.

Nüüd võib valitsus otsustada, millise ühendusviisiga Suurel väinal jätkatakse.

Eestimaa Looduse Fondi merekeskkonna kaitse spetsialist Aleksei Lotman ütles eile Lääne Elule, et keskkonnaameti heakskiit aruandele on kahetsusväärne. "Kas olete viimasel ajal Saaremaale sõitnud? See on ju kiire ja mugav. Võib-olla kaks korda aastas on pikad järjekorrad, aga aruanne ise ütleb ka, et parvlaevade lisamine tooks kaasa olulise ühenduse paranemise ja oleks viis korda odavam kui sild," ütles ta.

Teisalt, kui on otsustatud, et kallis investeering on jõukohane, tuleks eelistada elusloodusele hoopis vähem kahjulikku tunnelit. "Tunnel on sillast ainult viiendiku võrra kallim. Ma ei mõista, miks silla viis korda kõrgem hind võrreldes praamidega ei ole argument, aga tunneli viiendiku võrra sillast kõrgem hind järsku on," küsis ta.

"Välja pakutud silla keskkonnamõjude leevenduse meetmed on naljanumber," ütles Aleksei Lotman. "Me ei ole otsusega rahul. Kaalume edasisi samme."

Võimalikke variantidena loetles ta kohtusseminekut, Euroopa komisjonile protesti esitamist ja lihtsalt läbirääkimisi valitsusega.

Valitsus algatas Saaremaa püsiühenduse kava koostamise 2006. aasta märtsis. Sama aasta septembris algatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium keskkonnamõju strateegilise hindamise. Mõjuaruanne avalikustati mullu mais ja juunis. Tänavu juulis esitas maanteeamet hindamisaruande keskkonnaametile heakskiitmiseks, kuid Keskkonnaamet pikendas KSH aruande osas otsuse tegemise tähtaega kuni tänaseni, et konsulteerida eksperdiga aruande sisu osas.

Link aruandele: http://www.hendrikson.ee/et/avalikud-dokumendid/cat_view/44-maakondadevahelised-toeoed.html

Keskkonnamõju hindas ja aruande koostas rühm rahvusvahelisi eksperte, aruande peakoostaja oli WSP Finland OY.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
juku
juku

sild oleks küll vajalik

Mati.A.
Mati.A.

Alati on põhjusteks ikka kasumlikkus, so. raha või kahjulikkus loodusele. Kordagi pole aga toodud argumendiks ohutust inimese enda heaks. Kas pole juba küllalt kõikvõimalike tagajärgede likvideerimisest, kas ei võiks neid juba eos püüda vältida, kui selleks on võimalusi ja valikuid? Selle asemel aga arutletakse ainult selle üle, kas on ohutu loodusele ja palju see maksma läheb. Aga inimene ise? Kelle jaoks seda siis veel vaja on kui mitte inimestele endile?

maafalda
maafalda

Lõpuks ometi! Ei tahaks sitasti öelda, aga Leedole “simpel” ja teie, suured loodusekaitsjad käige õige kuupeale! Tehke omale kõigepealt selgeks, kumb rohkem loodust reostab, kas sild või need Leedo parvlaevad.

wpDiscuz