Foto: Vikipeedia
Jahindusnõukogu tõstis nuhtluseks muutunud metskitsede küttimismahtu Läänemaal 543-lt 1100-le.
„Metskitse küttimismahu suurendamise õige aja oleme juba maha maganud,“ ütles Läänemaa jahindusnõukogu liige, Kullamaa maaomanik ja jahimees Einar Pärnpuu. „Kits on praegu tõusutrendis ja närib puukoort, nii et vähe pole.“
Pärnpuu hinnangul tuleks metskitse lasta isegi rohkem, kui kokku lepiti. „Rõhutan, et need on miinimummahud. Kahjud kasvavad, aga meie kütid ei lasknud isegi eelmist poole väiksemat normi täis,“ ütles ta.
„Kui metskitsede arvukuse kasv jätkub, siis kindlasti muutuvad nad probleemiks. Praegu on kriitiline piir,“ ütles RMK Läänemaa metskonna metsaülem ja jahindusnõukogu liige Tanel Ehrpais. Kitsed ja põdrad kahjustavad RMK istutatud noorendikke, söövad noori puid. „See ei ole probleem, kui loomade arvukus on mõistlik. See on normaalne, et metsloom sööb metsa, oleme sellega arvestanud ja istutanud nii tihedalt, et ka loomadele jätkuks,“ ütles Ehrpais.
Nüüd on aga juba noorendikke, millest metskitsed on 90 protsenti ära hävitanud. Sel aastal esitas RMK ka ühe kahjunõude jahimeestele. „Kullamaal oli konkreetne juhtum, kus 90 protsenti istutatud mändidest oli hukkunud. Jahimehed olid ise nõus uue metsa istutama. Meie kahjunõue koosnes ainult taimede soetamisest ja oli 154 eurot,“ ütles ta.
Ehrpaisi sõnul ei täitnud enamus jahiseltse eelmise aasta jahieesmärki. „See on ka üks põhjus, miks metskitsede arvukus on natuke käest ära läinud,“ lisas Ehrpais. Metskitsi on liiga palju terves Eestis, lisas ta.
Rohkem liiklusõnnetusi
„Metsameeste ütlus on see, et kui autoga sõites tee ääres kitsi näed, on kitse liiga palju. Mitu aastat kitse tee ääres näha ei olnud, aga nüüd on päris tihti,“ ütles Läänemaa metsaühistu juht Mikk Link. See kajastub ka kitsede põhjustatud liiklusõnnetustes. Näiteks oli If Kindlustusel 2016. aastal Läänemaal 32 metsloomadega seotud kaskokindlustuse juhtumit, neist ligikaudu pooled ehk 17 olid just metskitsede põhjustatud. If Kindlustuse andmetest nähtub ka, et 2015 oli metskitseõnnetusi Läänemaal ainult üheksa. Tänavu on neid seni kaheksa.
„Kõige sagedamini satuvad metsloomad autodele ette kevad- ja sügiskuudel. Kui kevadisel ajal avastavad noored uljad loomad oma territooriume piire, siis sügisel on paljudel ulukitel jooksuaeg,“ kommenteeris kindlustusseltsi pressiesindaja Eva-Grete Aljas.
Salva ei pea küll eraldi metskitsejuhtumite üle arvet, kuid üldine metsloomadega seotud kaskokindlustusjuhtumite hulk kinnitab Ifi andmeid – 2015 oli Salval Läänemaal viis metsloomaõnnetust, 2016 aga juba 11. Tänavu on juhtumeid esialgu vaid neli. „Viimastel aastatel on üle-eestilised numbrid jõudsalt kasvanud, kuid 2017 on pigem pidama jäänud või isegi veidi vähenenud. Samas kuud ei ole vennad ja 2017 aasta lõpuni on veel tubli viis kuud minna,“ ütles Salva Kindlustuse kindlustusdirektor Urmas Kivirüüt.
Karistus kvoodi mittetäitmise eest
„Kurb on see, et kitselaskmiskvooti ei täidetud ja kedagi ei karistata,“ ütles Einar Pärnpuu. „Võiks sellistelt jahiseltsidelt jahinduspiirkonnad käest ära võtta, aga seda ei ole Eestis veel kordagi tehtud.“
Sellest aastast Läänemaa jahindusnõukogu juhtiv keskkonnaameti Lääne regiooni juhataja Sulev Vare ütles, et metskitsede laskmisele ei pööranud jahindusnõukogu möödunud aastal tähelepanu, sest seda ei peetud probleemiks. „Metskitsede arvukus on selgelt tõusnud ja pehme talv on sellele kaasa aidanud,“ ütles ta.
Kui jahiseltsid ka nüüd kokku lepitud küttimismahte ei täida, jahindusnõukogu sellele enam läbi sõrmede ei vaata, lubas Vare. Läänemaal ei ole küttimiskohustuste eiramine küll nii suur probleem kui näiteks Hiiumaal, täpsustas ta. Jahindusnõukogul ei ole palju hoobasid jahiseltside sundimiseks, aga teoreetiliselt on võimalik jahipiirkond seltsilt ära võtta. Selleks on aga vaja jahindusnõukogu üksmeelset otsust. Seni ei ole Eestis jahindusnõukogu üheltki seltsilt maad ära võtnud. „Veel ei ole,“ rõhutas Vare.
Metsseakvoot vaid 1300
Läänemaa jahindusnõukogu leppis kokku nii põtrade, metskitsede kui ka metssigade küttimismahu. Põtrade küttimismaht Läänemaal on 600 looma, metssigadel 1300 looma. Sigade Aafrika katku tõttu on oli möödunud aastal metssigade laskmiskohustus Läänemaal erakordselt suur – 2745 looma. Jahimehed aga ületasid end ja lasksid 3064 siga. Surnuna leiti metsast 124 isendit.
Põtrade kvoot on selleks aastaks 660. Pärnpuu sõnul võib ta maaomaniku ja jahimehena kinnitada, et põtru on metsas küll. Vare tunnustas Läänemaa jahindusnõukogu selle eest, et see lähtus jahimahu kokkuleppimisel ulukiseire osakonna teadlaste analüüsist, mitte oma soovidest.
No see Härra Pärnpuu on ikka täitsa ära keeranud!Muidugi saan aru suure maaomanikuna on hea tapame kõik maha ja siis pole ju kahjusid ka.Ma olen kuulnud et sa loll olevat aga et sa ikka nii loll oled seda poleks uskunud.
See suhtumine ulukisse on väär, et kuulutame sõja, on nuhtlus või hävitame. Olgem Kõikevägemaga aupaklikumad.
Sõda ?
See metsaülem on vist kukkunud kuskit. Käin aastaid Uumõisa taga ja ka Võnnu ümbruse metsades. Ma saan aru et ülemustele tuleb p…..e pugeda ja ilusaid numbreid rääkida. Kurat,enams noored männid on lankidel söödud. Miks ei pööratud enne sellele tähelepanu. Nüüd mingisuguse Pärnpuu jutupeale lähete Kitsede kallale. 25 aastat on RMK vassinud numbritega. Nüüd minnakse kuusikute kallale. Nende mis on 60 aastat vanad. Need on ju lapsed alles metsas. Sama mis enne oli keelatud,on nüüd lubatud. S.t et Rmk raius juba enne liiga noori metsandike maha. Nii männikuid ka kuusikuid.
Tapke kõik elus, algus on ammu tehtud. Kaugel enam meiegi kord on. Ohsapühajummel, kitsed on tee ääres… Kas tõesti on vaid kitsed süüdi? Vaadake mis kiirustega sõidetakse, isegi metsavaheteedel. Vanasti oli jahimees see, kes loomi massimõrvamas ei käinud, nüüd aga on ta muutunud mõrtsukaks. Number ees ja saa aga kätte, kui kätte ei saa, puuakse üles. On ikka elu!
kallid sõbrad, kaaskondlased, RMK ametnikud ja muud karvased. miks te hävitate meie kodusid?? ja sellega kaasnevat söögilauda? ning nüüd hämate et meid on liiga palju, kuramus vanasti sai ikka oma liigikaaslastel külas käia, nüüd pole ruumi isegi puhata kõik üksteise kukil, sest ruumi vähe. muudkui naaber tuleb ja küsib luba et kas saaks ka teie metsatukas olla varjus, mis mul ikka muud üle jääb kui lubada egas tea kauaks sedagi on ja mina kuskile mujale uitama pean minema, mine sa tea võib olla tuleb ka maanteed ületada ja eluga riskida. Loomulikult me sööme noorendikke, sest metsa võetakse meil rohkem eest… Loe rohkem »
Ma leian su üles :)))
Noori mände söövad ikkagi eelkõige põdrad. Metskits sööb männivõrseid ainult talvel, kui lund maas pole ja rohtu kätte ei saa. Palju meil eelnevatel talvedel lund on olnud?
Ei meeldi. Pigem vähendage huntide küttimismahtu. Rohkem hunte tähendaks ka metskitsede arvukuse vähenemist…
Rohkem hunte tähendab seda, et suureneb ka kod- ja kariloomade murdmine. Šaakal on niigi juba peale surumas ennast ja selle probleemiga keegi tegeleda ei taha.
Ikka veel palju, kas tuleb tõesti kõik maatasa teha