Minister Korb rakendati Haapsalus valimisvankri ette

Riigihalduse minister Mihhail Korb kutsuti Haapsallu kohtuma veteranidega, kuid rakendati siin Keskerakonna valimisvankri ette.

Küsimusterahe alla sattunud minister ütles veteranidele, et ta ei toeta Eesti NATO liikmeks olemist, soomlaste riigikaitsepoliitika meeldib talle rohkem. Aga oma armee ülalpidamine oleks Korbi sõnul palju kallim.

Haapsalu veteranide komitee juht Kaarel Aru soovis, et veteranidele tuleks kõnelema mõni tähtis riigiametnik. Keskerakonna Läänemaa piirkonna juhatusse kuuluv Kalle-Kusta Tõnisma pakkus, et venekeelsele seltskonnale võiks riigiasjadest rääkima tulla riigihalduse minister Mihhail Korb, kes saaks nendega emakeeles vabalt suhelda.

Sotsiaalmaja lähedal asuvate korrusmajade trepikodadesse ilmusid venekeelsed kuulutused, kus teatati, et muusikakooli saalis toimub ministriga kohtumine teemal „Poliitiline olukord Eestis – kohalikud valimised“.

Teisipäev sobis, sest samal päeval käis minister Läänemaa omavalitsusjuhtidele rääkimas haldus- ja riigireformist.

Kella kolmeks pärastlõunal oli sotsiaalmajaga ühe katuse all asuva muusikakooli saalis ootamas tosin huvilist. Minister jäi küll mõned minutid hiljaks, kuid haaras kohe härjal sarvist. „Pean Tallinna tagasi jõudma, sest kutsuti telesse,“ põhjendas Korb kiirustamist.

Minister rääkis, et Keskerakond olnud võimul pool aastat ning peaministrierakonnas oli algul isegi kaks venekeelset ministrit. „Aga üks ei pidanud vastu. Martin Repinski, kui mäletate, ta ei pidanud meediasurvele vastu,“ meenutas Korb. „Ja kahju!“ kostis saalist. „Jah, kahju,“ oli Korb nõus.

„Ministri töö on raske,“ nentis Korb. „Ma arvasin, et raske, aga et nii raske… Aga sellega tuleb harjuda.“ Raskeks pidas Korb just seda, et ministritel tuleb virnade viisi eestikeelseid tekste lugeda, läbi töötada. „Venekeelsel on see küllaltki raske,“ tunnistas Korb.

„Mida sa [ministrina] ei teeks, ikka on neid, kes pole rahul,“ nentis Korb. „See pole ei hea ega halb, nii see lihtsalt on.“

Keskerakonna suurimaks teeneks pidas Korb seda, et Reformierakond saadeti opositsiooni. Korbi sõnul oli Eestis olukord, kus riigil läks hästi, aga inimestel halvasti. „Lihtsal inimesel oli Eestis keeruline elada,“ ütles Korb, viidates väikestele palkadele ja pensionidele. „Seda tahame muuta.“

Õpetlikuks vahepalaks rääkis minister veteranidele Gini indeksist, ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitajast. Praegu on indeksi graafik Eesti jaoks üpris lookas, mis viitab tõsiasjale, et ühiskond on varanduslikult ülemäära kihistunud. „Mida sirgem on graafik, seda õiglasem on ühiskond. See on peamine, mida Keskerakond peab tegema,“ lausus Korb.

Korbi sõnul on esimene suur samm selles suunas juba tehtud. „Varsti on Eestis astmeline tulumaks,“ lausus minister ja selgitas, et maksuvaba tulu tõstetakse uuest aastast 500 euroni. Kes teenib kuni 1200 eurot kuus, võidab 54 eurot. „Meie [Keskerakond] sellist süsteemi ei pakkunud, kuid olgu siis selline. Võidavad need, kel sissetulek väike,“ selgitas Korb.

Veteranid nurisesid, et pensionid on väikesed. „Tõstsime ju indekseerimisega 5 protsenti,“ püüdis Korb seltskonda rahustada. „Vähe? Kõike kohe ei saa!“

Ratase valitsuse edulooks pidas Korb ka lapsetoetuste kasvu. Kolmelapseliste perede toetus tõuseb 300 euro võrra, ulatudes 500 euroni kuus.

Veteranide meelest on Eestis liiga palju ametnikke. Korbi sõnul väheneb haldusreformi käigus ametnike arv. „Mis neist saab?“ uuriti saalist. „Tööle peavad minema.“ – „Nad ei lähe!“ – „Lähevad, lähevad, ärge muretsege.“ – „Minema lähevad hoopis. Nad on raha kogunud, lähevad hoopis välismaale,“ teati seltskonnast lõpptulemust.

Mureks oli veteranidele ka tööpuudus. „Ida-Virumaal on 3000 inimest tööta,“ teatas üks naine. „Kolm protsenti, seda pole ju palju, see on isegi liiga väike. See on väga väike,“ rahustas Korb ja viitas tõsiasjale, et Ida-Virumaal elab 100 000 inimest.

Ministri ette toodi veel kodakondsuse nõue õpetajatele, ja see, et ravimite tekstid pole kirjutatud vene keeles.

„Eesti keelt tuleb õppida,“ vastas Korb küsimusele, mis pressitakse eesti keele õpet juba lasteaedadesse. „[Eesti] keel on keeruline, mida varem õpite, seda parem.“

Jututeemaks kerkis ka võidupüha. „Venelaste jaoks on see suur pidupäev,“ nentis Korb, lisades, et eri rahvastel on sellest erinev arusaamine. Minister soovitas erinevatesse arusaamadesse lugupidavalt suhtuda. „Mina olen ühtse ühiskonna poolt,“ kinnitas Korb.

Võidupüha teema keris jutu sõjale. Veteranide hulgast kostis, et raha, mis kulub relvastusele, tuleks anda hoopis pensionäridele.

„See on NATO nõudmine, Eesti on NATO liige,“ üritas Korb selgitada. „Mina pole kaitseminister. Tuleb teile kaitseminister külla, küsige temalt.“

Seltskond nõudis enamat. „Pole vaja üles kütta, pole vaja kütta, võtame asja rahulikult,“ üritas Korb seltskonda rahustada.

„Mina… võib-olla ütlen eestlaste vaatevinklist ebameeldiva fraasi, mina pole NATO liikmelisuse poolt,“ selgitas minister. „Mulle meeldib soomlaste poliitika selles küsimuses. Aga kui teha oma armee, läheb see veel kallimaks. Saate aru? Soomlased ehitavad oma armeed, nad on NATOst eraldi, tegelevad ise oma riigi kaitsmisega. Aga neile ei tule keegi appi.“

Häälekas naine jõudis Korbile rääkida Afganistanist, sellest, et seda riiki ei õnnestunud võtta Nõukogude Liidul, neist ei saanud jagu ka USA.

„Loodan, et sõdida pole vaja,“ üritas minister teemale joont alla tõmmata. „Ärgem torkigem, kaisteminister tuleb, küsite temalt.“

Veteranid kurtsid ministrile muret, et neil pole komitee jaoks korralikku ruumi, juba aastaid on nad olnud ühe korrusmaja keldris. „Kas saaksite aidata ruumi hankimisel linnalt,“ uuris üks naine. Sellise ruumi, kuhu mahuks tegutsema 5–6 veteranide komitee liiget.

„Kas aitame?“ pöördus Korb oma abilise poole.

Veteranide komitee esimees Kaarel Aru vaikis ootusärevalt.

Ohjad haaras Tõnisma. „Tänu Karilaiule, teate ju teda,“ pöördus ta veteranide poole, „tema rääkis kogu aeg [Haapsalu linnapea Urmas] Suklesele, et mul on vaja veteranide ruumi, mul on vaja ruumi… Aga nüüd on ta Tallinnas. Minu soovitus: kirjutage linnapeale.“

Veteranid polnud rahul ka uue linnasaunaga. Liiga väike, liiga kitsad riietuskapid ning vähe istepinke. Viie-kuuekesi sauna ei mahu. „See on küsimus linnapeale, mitte mulle, andke andeks,“ vaatas Korb kella, et vaja on hakata otsi kokku tõmbama.

„Kes on teil linnapea kandidaat?“ küsis Korb Tõnismalt lõpetuseks. „Vikman, aselinnapea,“ kuulutas Tõnisma. „On hea ja asjalik noormees,“ kostis seltskonnast.

Mida Mihhail Korb arvab NATOst, saab kuulata siit:

Fotod: Urmas Lauri