Urmas Viilma: kirikust võiks saada vahelüli rahva ja vallajuhtide vahel

Urmas Viilma ja Tiit Salumäe. Foto: Arvo Tarmula

EELK peapiiskopi Urmas Viilma hinnangul võiksid kogudused võtta pärast valdade liitmist vahendaja rolli suurvalla juhtide ja kohalike kogukondade vahel.

Möödunud nädalal pidas EELK Lääne praostkond Kullamaal oma aastakoosolekut sinodit. Sellest võttis osa ka peapiiskop Urmas Viilma, kes kutsus kogudusi nägema haldusreformis uusi võimalusi. „Praegustel andmetel jääb 237 omavalitsusest sügiseks alles 75. Siin ei peaks me jääma lihtsalt kõrvaltvaatajaiks. Vaadake seda kui päris uut olukorda, mis ei too meile tingimata kaasa mitte ainult probleeme ja segadust, vaid on meile kiriku ja kogudustena ka võimalus,” ütles ta.

„Vallamaja jääb inimestele väga kaugeks. Isegi kui tulevad osavallad, on see kirikule ja kogudustele uus olukord,” sõnas Urmas Viilma. „Kui seni on pigem olnud ühe koguduse või kihelkonna territooriumil mitu omavalitsust, siis sügisest on vastupidi.”

Ühest küljest muudab see kindlasti koguduste endi seisu. „Kui praegu suhtleb Kullamaa kirikuõpetaja Kullamaa vallavanemaga otse, siis edaspidi istub suure omavalitsuse vallavanem oma laua taga ja ukse taga on järjekord valla koguduste vaimulikest ja igaüks tuleb oma katuse parandamise jutuga,” tõi Urmas Viilma näite. „Tõenäoliselt ütleb vallavanem: leppige omavahel kokku, kelle katus on esimene, mida me hakkame toetama.”

Peapiiskopi sõnul tähendab see, et praostide roll hakkab kasvama. „Praost peab võtma õed-vennad kokku ja selgitama välja, kuidas me hakkame nüüd paistma uue omavalitsuse elus,” ütles ta. Suurem muudatus on aga seotud kogukonnaga. „Kui enne oli vallavanema ukse taga tinglikult 500 inimest, siis nüüd on 5000 või 10 000. Kes kõneleb nende inimeste nimel?” küsis peapiiskop. „Minu hinnangul saab kogudustel olla päris suur võimalus olla inimeste eestkõneleja. Olla nende hääletoru. Mõlemasuunaline vahendaja.”

Urmas Viilma tõi näiteks riiklikud ja kiriklikud tähtpäevad. „Varem oli iga vallavanem oma ausamba juures või kultuurimajas, suures vallas ei jõua vallavanem igale poole. Meie jääme aga endiselt kohapeale,” ütles ta. „Kui pakume välja, et võime olla kogukonna eestkõnelejad omavalitsustes, ja kogukond toetab vaimulikke ning omavalitsus aktsepteerib seda, on see minu arust päris suur võimalus, mis kogudustele tuleb,” sõnas Urmas Viilma.

Peapiiskopi sõnul oli Valga praostkonna sinodil isegi juttu, et on ehk sotsiaalteenuseid, mida võiks kogudus hakata kohapeal vahendama. Või siis saaks koguduse hoonetest kontaktpunktid, kust saaksid inimesed infot ja kuhu võiksid nad koguneda. „Vallamaju jääb kasutuseta ja küllap hakatakse tühje sulgema, sest seal lihtsalt ei ole inimesi. Meie aga oleme nagunii,” ütles Urmas Viilma.

Tiit Salumäe: relvadega ei saavuta rahu

Piiskop Tiit Salumäe ütles Lääne praostkonnale, et kiriku sõnum peab praegu kindlasti olema rahusõnum. „Mitte ainult rahustamine, vaid rahu sisulises mõttes.”

Eestisse saabub praegu järjest uusi NATO vägesid ja kirik teeb koostööd kaitseliiduga, kuid Salumäe hinnangul ei tähenda see vastuolu rahusõnumiga. „Need asjad tahavad läbi mõelda meil igaühel endal oma südames, sest on ju päris selge, et relvadega ei saavuta rahu,” ütles ta.

Salumäe meenutas, kuidas Gorbatšovi ja Reagani tippläbirääkimiste puhul peeti palveid nii Moskva kui ka Washingtoni kohtumiste ajal. „Läbimurre tuligi, tohutu muudatus ikkagi, ja see oli palve tulemus. Kas meil on ka tänapäeval seda julgust ja jõudu olla väljas rahu ja lepituse eest?”

Tiit Salumäe pidas ka vajalikuks, et kirikud oleksid rohkem avatud. „On päris palju tegemist, et leida inimesed, kes oleksid kirikus kohapeal. Kui meil koguduses on aga sada liiget ja neist 50 oleks valmis olema ühe päeva aastas kirikus, siis oleks juba peaaegu kaks kuud kaetud,” ütles ta.

„Ühelgi juhul ei ole meil mõtet hoida kirikuid kinni ja teha ainult teenistuse ajaks lahti. See oleks väga halb sõnum ühiskonnale. Nagu vahel öeldaksegi: erinevus ortodoksi ja luteri kiriku vahel on, et ortodoksi kirik on alati lahti ja luteri kirik on alati kinni. Eriti nüüd, mil elu maal päris välja sureb, võiksid kirikud olla hoopis rohkem lahti,”