Haapsalu linnavalitsus tegi suure trummi omanikule ettekirjutuse

Lihula maantee viadukt. Foto: Eduard Laur

Eelmise aasta kevadel hakkas Haapsalus arenema omamoodi kurioosne lugu – keset linna on lagunev viadukt, mida ei ole kellelgi vaja ja mille omanik oli teadmata.

Aselinnapea Peeter Vikmani sõnul ei ole mitte kuskil ühtegi märget selle kohta, et riigi tellitud ja ehitatud objekt oleks linnale üle antud. „Raudtee varade hulgas pole viadukti samuti. Maanteeamet ütleb, et see pole ka nende oma,” laiutas Vikman käsi. „Kontrollisin akte, millega anti 1992. aastal riigivarasid munitsipaalomandusse, ja ka raudtee erastamisel linnale üle antud varad – ei ole viadukti,” ütles Haapsalu linnavalitsuse maakorralduse osakonna juhataja Anu Ulm. Ulm võttis ühendust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga (MKM), kes enda arhiivis jälgi ajas. „Esialgu tundub, et viadukt on siiski riigi oma,” märkis Vikman.

Kuigi ka ministeerium ei leidnud oma arhiivist viadukti üle andmise kohta ühtegi märget, ei soovi riik viadukti enda omaks tunnistada. Igapäevaselt arvestatavalt suure liikluskoormusega sild aga laguneb ja vajab remonti.

Veebruaris käisid linnapea Urmas Sukles ja Peeter Vikman majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni jutul. Eile aga tegi linnavalitsus lõpuks viadukti omanikule ettekirjutuse – ehitis tuleb kas korda teha või lammutada, sest kujutab pikemas perspektiivis liiklejatele ohtu ja riivab ka silma.

Miks ettekirjutus alles nüüd tehti? „Seadused. Me peame alustuseks tõestama, et omanik ei võta heatahtlikke märkusi ja otsuseid kuulda. See kõik võtab aega,” selgitas Sukles.

Omanikul on nüüd 1. juunini aega. Kui selleks ajaks pole midagi ette võetud, peab ta linnale maksma 6000 eurot sunniraha. „See peaks panema inimesed liigutama. Kui ei liiguta, saab uue ettekirjutuse,” lubas Sukles.

Ettekirjutuse said linnavalitsuselt mõni aeg tagasi ka Kroonikeskus OÜ, kelle omanduses on Krimmi holmil asuvad endise kalatööstuse hooned ja Suur-Lossi tänava korduvalt põlenud puitmaja omanik.