Sõbrapäev – kommertspüha, mis imbus Eestisse lasteaedade kaudu

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Sõbrapäev (14)
Foto: Arvo Tarmula

Selle kuu alguseks täitusid poed kõikvõimalike südamekujuliste asjadega, et 14. veebruaril peetavat sõbrapäeva meelde tuletada.

„Sõbrapäev on puhtalt kommertspüha – osta ja kingi,” ütles Eesti kirjandusmuuseumi vanemteadur Eda Kalmre.

See on päev, mille puhul peab sõpradele või kallimale midagi kinkima. Populaarsemad kingid selleks päevaks on südamekujulised maiustused ja kujukesed. Samuti on küllalt levinud kallimaga koos einestama minek. Tehakse ka kaarte ja sõbrapaelu, meisterdatakse ise südameid.

Kaartide saatmist seostatakse Orleani Charlesiga, kes 1415. aastal vangis olles kirjutas oma naisele romantilisi värsse. 16. sajandil hakkasid levima paberile värvilise tindiga kirjutatud valentinikaardid. Mõnigi toonane motiiv on tuntud tänini. Näiteks paberist väljalõigatud kujukesed, millele on kirjutatud salm ja mille värsside esitähed moodustasid kallima nime.

Sõbra- ehk valentinipäeva eel tuleb kõikjalt infot, mida just selle päeva puhul sõbrale või kallimale ostma peaks. Kuigi levinuim kingitus on väike šokolaad, pakub sobivaks kingituseks oma toodangut iga ettevõte.

Tänapäeval pigem kommertstähtpäevana tuntud tähtpäev jõudis Eestisse Soome kaudu 1980ndail, kuid populaarsust hakkas see tähtpäev koguma 1990ndail eelkõige lasteaedades ja koolides.

Kalmre sõnul ongi hakatud Eestis uusi pühi juurutama just lasteaias. Seetõttu on valentinipäev siin pigem tuntud sõbrapäevana, kus rõhutakse sõbratunnetele. Lapsed joonistavad oma parimaid sõpru ja teevad väikesi kingitusi.

Koolides hakkasid seda püha populariseerima inglise keele õpetajad, kes tutvustasid seda kui inglise püha.

Kalmre sõnul ei tulnud 1990ndail kommertspool kohe selle püha tähistamisele järele. Vaid poed hakkasid hiljem südametega täituma.

„Kui igas poes on ikka riiulite kaupa südamekujulisi kommikarpe, siis see paneb ju ostma,” ütles Kalmre.

Samuti ei ole Kalmre sõnul Eestis kunagi palju räägitud pühast Valentinist, kelle järgi see püha nime on saanud.

„Usundilist tausta Eestis ei teatagi ja seda ei ole propageeritud. See ei ole meie rahvakalendrisse pühakute järgi tulnud,” ütles Kalmre.

Katoliku kirik tunnustab vähemalt kolme Valentini, kes surid 14. veebruaril märtrisurma. Levinuima versiooni järgi seostatakse valentinipäeva Rooma kristliku preestriga, kes laulatas salaja sõdureid, eirates sellega keiser Claudius II käsku. Enne hukkamist 270. aastal saatis ta oma armsamale kirja allkirjaga „Sinu Valentin”, mis on tuntud allkiri ka tänapäeva kaartidel.

Samuti kirjutab Mari Hiiemäe, kes on uurinud sõbrapäeva juurdumist 1990ndail oma artiklis „Valentinipäev Eestis – traditsioon uues kuues”, et püha Valentini on kunstis kujutatud vigase või langetõbise lapsega, kelle Valentin terveks ravis. Püha Valentini on peetud eelkõige rahhiitikute ja langetõbiste kaitsepühakuks. Samuti on püütud hambavalu ravida pühaku altari küljest pärinevate puutükikeste neelamisega.

Valentinipäeva tähistamist armunute pühana seostab pärimus samuti püha Valentini nimega. Hiljem kuulutati ta ka armunute kaitsepühakuks.

496. aastal nimetas paavst Gelasius 14. veebruari valentinipäevaks ja Valentini armastajate patrooniks. 1969. aastal jättis paavst Paulus VI aga selle päeva kalendrist välja.

Samuti on levinud legend, et tegemist on paganliku viljakuspühaga, mida peeti abielu ja naiste jumalanna Juno auks 14. veebruaril. Püha ajal oli naistel tavaks kirjutada armastuskirju ja panna need ühisesse urni. Mehed tõmbasid kirjad loosina välja ja hakkasid kirjutajat jälitama.

Ka on päeva algupära seostatud lindude ja mesilaste paaritumisaja algusega, mis keskaegse arusaama järgi juhtus just valentinipäeval.

Valentinipäev on algselt olnud inglise keelt kõnelevate riikide ning mõne Prantsusmaa piirkonna püha ja tähtpäev. On teada, et näiteks Ameerikas peetakse seda tähtpäeva juba ligi 200 aastat. Laiemalt tuntuks sai püha 20. sajandil, levides kõigepealt üle Prantsusmaa, seejärel Belgias, Saksamaal, Šveitsis ja Venemaal.

Kuigi Eestis ja Soomes on valentinipäev tuntud pigem sõbrapäevana, mitte nagu mujal maailmas armastajate päevana, saadetakse siingi armastusesümbolitega kaarte ja tehakse väikesi kingitusi.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments