Maavanem Neeme Suur. Foto: Urmas Lauri
Kuigi eelmise kümnendi lõpus pidi Läänemaa olema riigimaja loomisel Eestis pilootprojekt, pole siin riigi teenuseid koondavat maja siiani sündinud, riigi kujutluses peaks aga riigimaja tekkima igas maakonnas.
Detsembri lõpus kuulutas rahandusministeerium välja konkursi riigimajade projektijuhi leidmiseks. Lääne maavanema Neeme Suure sõnul annab maavalitsuste kaotamine riigimajade rajamise kavale hoogu juurde.
Läänemaal on aga riigiasutusi ühe katuse alla koondada keeruline, sest hoonet, kuhu asutused ära mahuks, Haapsalus ei ole. Suur usub, et esimesena võib riigimaja sündida hoopis Raplas, kus on juba paljud riigiametid ühe katuse all. Sellesarnased lahendused on võimalikud veel nii mõneski maakonnas, kus võtsid maavalitsused üle endised parteikomitee hooned.
Läänemaal pole see aga paraku võimalik, sest Haapsalu kunagises parteimajas töötab Haapsalu linnavalitsus.
„Haapsalus on riigimajaga keeruline, sest meil pole sellist riigile kuuluvat hoonet,” tõdes Neeme Suur. Ta lisas, et riigimaja projekt tähendab Haapsalu puhul palju kalkuleerimist ja mõtlemist.
„2009. aastal, mil hakkasime selle teemaga tegelema, oli pilt palju arusaadavam,” rääkis Suur. Tema sõnul on vahepealsetel aastatel aga paljud riigiametid oma majad korda teinud. Näiteks töötukassa on loonud kena töökeskkonna ja ka maksuamet, mille ruume mõni aasta tagasi remonditi. Ka põllumajandusega seotud riigiametid on koondatud ühte, täiesti renoveeritud majja Haapsalus Jaani tänaval.
Neeme Suure sõnul on mujalgi asutusi koondatud valdkonnapõhiselt, näiteks pääste- ja politseiametile koos kodakondsus- ja migratsioonibürooga on mitmel pool ehitatud uued hooned.
Maavanem lisas, et riigimaja puhul pole esmatähtis isegi mitte asutuste koondamine ühe katuse alla, vaid see, et inimene saaks teenuse ühest ja samast kohast ega peaks asju ajades mööda linna jooksma – ehk siis tuleks nn ühtne teenuste lett. „Riigimaja ei tähenda mitte lihtsalt maja, vaid riigi teenuste paketti,” ütles maavanem ja lisas, et kui kusagil maakonnakeskuses on sobiv maja, siis tõenäoliselt koondatakse sinna ka asutused, millel on bürooteenus.
Loetelu asutustest, mis võiksid Haapsalus riigimajja koonduda, ei saa Neeme Suure sõnul praegu teha. „Sellest saab rääkida poole aasta pärast,” sõnas ta.
Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna nõuniku Mart Uusjärve sõnul peab rahandusministeerium esitama riigimajade aja- ja tegevuskava plaani valitsusele 16. veebruariks. Detailsem ettepanek maakonnakeskuste kaupa esitatakse aga selle aasta lõpuks. Kava koostamisega hakkab tegelema eraldi riigimajade projektijuht.
„Seega ei saa praegu öelda, millises linnas ning millisel aadressil riigimaja tuleb, millised asutused riigimajas paiknema hakkavad ja milliseid teenuseid täpselt konkreetses riigimajas osutatakse,” ütles Uusjärv. Ta lisas, et vajadused võivad maakonniti erineda ja otsused olenevad ka konkreetsest linnas olevast kinnisvarast – kas ja kui palju on riigil seal kinnisvara, milline on selle seisukord jms detailid.
Võimalikud riigimajas pakutavad teenused
- maksunõustamine, töötuna arvelevõtmine, tööohutuse nõustamine, töövõimetuspensioni taotlemine, karjäärinõustamine, keskkonnaprojektide toetuste taotlemine, metsateatise esitamine, restaureerimistoetuse ja rahvakultuuritoetuste taotlemine, maaparandussüsteemi arvelevõtmine, toiduainete käitlemise tegevusloa taotlemine, põllumajandustoetuste taotlemine, sõidukite registreerimine, tarbijakaitse- ja tuleohutusnõustamine, passi taotlemine, abielu registreerimine jm.
Ometi saab tegelik võimekus avalikuks. Ei tea, miks maakond laguneb?
nüüd siis mure, endine teenindusmaja, mis maha müüdi, oma väga hea asukohaga oleks sobinud.
Teenindusmaja oli linna ehk kohaliku omavalitsuse omandis ja linn sai kasu selle müügist. Riigimaju omab riik ja haldab läbi RKAS-i. Kui maja oleks riigimajaks tahetud, siis riik oleks pidanud seda linnalt üürima või ostma, võib olla ka vahetama, kuid see oleks linnale kindlasti rahaliselt kahjulik. Nüüd on teenindusmaja uuel omanikul võimalus maja riigile üürile anda ja pikaajaliselt teenida või ehitab keegi teine uue hoone või kohandatakse vana sobivaks. Ei pea õmblema, ei pea kaupa müüma jne.
Ja praegused renoveeritud majad pannakse müüki.
https://online.le.ee/2012/01/31/puudus-pani-linna-trikitama/
“Teenindusmaja Linnamajandusele müües jätab linnavalitsus lahti võimaluse, et kui peaks kunagi tekkima huvilisi, saab maja ära müüa. Kas või riigimajaks, kui see peaks päevakorrale tõusma.”
käisin Paides notaris, mis samuti riigimajas ja kõhe hakkas:notari vastas maksuamet, teises otsas kohus ja vahepeal muud asjapulgad.
Teenuste lett? Ehk siis eraldi ametnikud, kes hakkavad sõeluma nn. kliendi ja siis selle valdkonnamaja vahel. Ehk siis kui tahan Priasse taotlust esitada ja nõu küsida, siis pean “teenusteleti” vahendaja poole pöörduma? kas veits asendustegevus ja raharaiskamine ei paista? ma saan aru, et härra Suur ei oska ennast päristööd tegemas näha aga võiks ju lasta kellelgi väheke praktilisemaid plaane välja käia.
maavalitsused likvideeritakse ja inimesed tahavad endale uusi töökohti luua, mistahes hinnaga.
põdemist tuleb aegajalt ikka ette, Mida suurem seda parem. Aga Haapsalu on ja jääb idülliliseks väikelinnaks, ju see on tema saatus ja staatus?! Aga kui niiväga tahetakse ehitada ja raha juhtub ka olema, siis võiks mingi riigiasutuse n.t. Linnavalitsuse tekitada vanalinna. Politseimaja kõrval, Linda tänava nurgal on just hea koht. Ja teiselpool politseimaja seisab suur räämas puitmaja kasutuseta. Mõtleks ehk enne, kui kuulutada et pole kuhu maja tekitada. Olgu meil Haapsalus siis valitsuse plats, asutused oleksid üksteise kõrval, mitte üksteise otsas, nagu on kõrghoones. Tasuks mõelda, või kuidas?
just,seal teiselpool müüri on ruumi laialt, kunagisel kurnajal piiskepil kõlbas seal asju ajada ja ka pappi on sinna maetud juba kõvasti ja lisa tuleb ja ülelinna koht ja kõik ühes- kirik, raad, vaestemaja
Käsu Taavi kirik sobib?
Naiste varjupaik väidetavalt kolib sealt minema…
Keegi pole väitnud et Neeme Suure mõistusega kõik korras on.
Aga miks ka mitte: palun 5 sardelli, piim ja üks pass.
Paistab ,et riigil raha küll! Jama ainult selles,et ei teata kuhu raha panna. NOHosa saavad oktoobri kuus vallavanemad ja volikogu esimehed eeskujuliku haldusreformi eest!!!???Uue aastal siis riigimajade ehitamise plaan !!!Ehk teeks ennem teed korda,et nende majadeni jõuda.