Haapsalu ja Ridala ühinemiskomisjon vaidles uue omavalitsuse nime üle

Olev Peetris. Foto: Urmas Lauri

Kolmapäeval Uuemõisa lossis Haapsalu ja Ridala järjekordsel ühinemiskoosolekul kujunes kõige tulisemaks teemaks tulevase omavalitsuse nimi.

Valdkonnakomisjonide esindajad andsid alustuseks aru, kui kaugele on jõutud kahe omavalitsuse koostöös valdkondade analüüsimise, kõrvutamise ja lahenduste leidmisega. Majanduskomisjoni, haridus- ja noorsootöökomisjoni, sotsiaalkomisjoni ning kultuuri-, spordi- ja kodanikuühenduste komisjoni töös kulgeb kõneisikute sõnul kõik konstruktiivses ja positiivses õhkkonnas. Muidugi on probleeme, mis vajavad lahendamist, kuid mingeid raginaid kahe omavalitsuse vahel polevat. Seni on kõik valdkonnakomisjonid jõudnud kirja pandud punktide läbi arutamisega umbes poole peale ja töö jätkub.

Riigi poolt määratud ühinemiskonsultant Kersten Kattai paistis asjade senise käiguga rahule jäävat.

Ühendvolikogus 23 kohta

Linna ja valla esindajad elavnesid siis, kui päevakorraga jõuti tulevase volikogu liikmete arvuni. Haapsalu volikogus on praegu 21 kohta. Nii linna kui ka valla ühinemisläbirääkijad olid seisukohal, et volikogu liikmete arv peaks tulevases omavalitsuses olema suurem.

Varem ühinevaid omavalitsusi konsulteerinud Kattai sõnul ei ole mängumaa siin kuigi suur – 21 kuni 25 liiget. Haapsalu linnapea Urmas Sukles arvas, et 25 on liiga palju. Lõpuks pandi kirik keset küla ja koosoleku protokolli läks 23.

Asi pole aga sugugi veel kivisse raiutud, sest selle peavad läbi arutama Haapsalu ja Ridala volikogu.

Kas vald või linn

Temperatuur Uuemõisa lossi keldrisaalis tõusis veel mõne pügala võrra, kui teemaks tuli uue omavalitsuse nimi. Kattai tuletas meelde, millised on seadusest tulenevad võimalused.

Põhiseaduse järgi on Eestis kohaliku omavalitsuse üksused vallad ja linnad ning kohalik omavalitsus kui haldusüksus peab määratlema oma staatuse – kas vald või linn. Üldjuhul on vald hõre- ja linn tiheasutusega territoorium. Vallad ja linnad haldusüksustena jagunevad omakorda asustusüksusteks, milleks on külad, alevikud, alevid, vallasisesed linnad ja asumid. Mis võib tekitada veidi segadust, on asjaolu, et linn võib olla nii haldusüksus kui ka asustusüksus.

Haldusreformi seaduse eelnõu näeb ette võimaluse, et kui vallaga ühineb ka suur linn, võib selle ühinenud omavalitsuse nimetada linnaks, kuigi üldjuhul on hõreasustusega omavalitsused vallad, mille sees on vallasisene linn. Seega peavad Haapsalu ja Ridala alustuseks kokku leppima, kas ühinenud omavalitsus on vald või linn, ja alles siis saab nimest rääkida.

Kumbki kaitseb oma nime

Üksmeelt ei sündinud kolmapäeval kummaski küsimuses – ei vallaks või linnaks olemises ega ka selles, kas nimeks saab Haapsalu või Ridala. Mõlema omavalitsuse esindajad kaitsesid mõistagi oma nime.

Haapsalu linnavolikogu liige Lauri Väli tegi ettepaneku, et mõlemad pooled võiksid kirja panna argumendid, miks just nende variant parem on, ja „võitja” selguks argumente kõrvutades-analüüsides.

Kuigi jäi kõlama mõte, et ideel on jumet, leiti lõpuks, et teha seda ju võib, aga üksmeelset lahendust sedaviisi ei sünniks, sest kumbki pool ei taha ju omast loobuda.

Ridala volikogu esimees Olev Peetris nentis, et tal läheks väga keeruliseks müüa volikogule ja kogu vallarahvale maha nimevariant, mis Ridalat ei sisalda.

Haapsalu poole pealt kostis aga vastuargument, et muu Eesti ja ka välismaa tunneb ja guugeldab ikkagi Haapsalut, mitte Ridalat, ning seda turunduslikku poolt ei tohi tulevikku vaadates kindlasti vähetähtsaks pidada.

Appi tuleb keeleteadlane

Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman tõi mängu suletud süsteemi mõiste – kui väljastpoolt uut, neutraalset sisendit ei tule, jäädaksegi nõiaringi ja tulemuseks on tükk tüli. Vikman pakkus välja, et selle pähkli võiks anda pureda mõnele PR-agentuurile, kel on kogemusi linnade-valdade imagoloogia analüüsimisega. Kuigi ka see mõte tunnistati jumekaks, tuli mängu rahaküsimus – agentuuride küsitavad summad sellise analüüsi eest pole just kommiraha.

Lahendus tuli Kersten Kattailt, kes tegi ettepaneku kutsuda appi keeleteadlane Peeter Päll, kes on uurinud Eesti kohanimesid ja koostanud ka kohanimeandmebaasi ning andnud teada, et on haldusreformi käigus valmis ühinevaid omavalitsusi selles küsimuses konsulteerima. Vastuväiteid polnud kellelgi ja nii on vähemalt mõneks ajaks lootus keeleteadlase peal. Otsus tuleb aga ühel hetkel ikkagi teha.

Kattai ütles pärast koosolekut Lääne Elule, et nimi on kindlasti teema, mis on emotsionaalselt oluline ja mille kohta on igal inimesel oma arvamus. Juhtimuslikust ja omavalitsuste ühinemise eesmärkide aspektist ei ole see aga kuigi tähtis.

Kommentaar

Ridala vallavolikogu esimees Olev Peetris

Olen algusest peale rääkinud, et investeeringud ja kõik muu ei tekita tõenäoliselt mingeid probleeme ja põhilised ragistamise kohad on puhtalt emotsionaalset laadi. Nüüd üritatakse selgeks teha, kummal nimel on pikem ajalooline taust, kas Haapsalul või Ridalal, aga see pole tegelikult üldse oluline. Ma ei vaidle ka selle vastu, et Haapsalu nimi on müügiargument. Kui me tahame, et elu meil siin kestaks ja edasi läheks, tuleb turundusega paratamatult arvestada. Olen nõus sellegagi, et mõlemad pooled peaksid enda omavalitsuse nime tugevusi analüüsima, ent see ei pruugi viia lahenduseni. Võib-olla on need kartused aga asjatud. Elame-näeme. Igal juhul tuleks emotsioonid kõrvale jätta ja püüda läheneda asjale ratsionaalselt.