Abituriendid lastaias päkapikulugusid kogumas. MONIKA UNDO
Oma hämmastuseks olen kuulnud, et on inimesi, kes ei ole kunagi näinud päkapikku. Sellistele inimestele võib ainult kaasa tunda. Olen kindel, et nende silmanägemisega pole kõik korras.
Axel Munthe
24. novembril külastasid Läänemaa ühisgümnaasiumi 12. humanitaarklassi õpilased Tõrukese lasteaia Liblika rühma, et „Kirjanduse ja müüdi” kursuse raames uurida lastelt, mida nad teavad päkapikkude kohta.
Laste kujutlusvõime on rikas. Nii näiteks on paljud lasteaialapsed näinud päkapikke.
Mida teadsid 5aastased päkapikkude kohta?
Pelle ja Targo on veendunud, et poisse külastab meessoost päkapikk, tüdrukuid seevastu naissoost päkapikk. Karel teab öelda, et tegelikult on igal lapsel päris oma päkapikk. Raimond seevastu arvab, et päkapikud on sama suured kui tema emme – kuidas muidu nad jõuavad kõiki komme tassida! Annabel on kindel, et päkapikud räägivad ainult eesti keelt. Ühtlasi elavad päkapikud suures majas koos jõuluvanaga ja nad armastavad süüa piparkooke. Martin on kindel, et päkapikud meisterdavad mänguasju ise. Ometi on Martin näinud kingi küljes ka hinnasilti. Meibrit, kes on päkapikku oma silmaga näinud, teab, et päkapikud ise kinke ei saa, kõik kingid lähevad ikkagi lastele. Andri, kes on samuti päkapikkudega kohtunud, teab, et päkapikud valmistavad lastele mänguasju ja kokkavad maiustusi. Ka Grettel on päkapikkudega kohtunud. Päkapikk kandis punast mütsi ja oli millimeetrine (samal ajal näitab Grettel kätega umbes poolemeetrist pikkust). Targo proovis ükskord terve öö üleval olla, et ta näeks, kuidas päkapikk maiustusi sussi sisse toob, aga ta ei suutnud unest võitu saada ja temal on päkapikud kahjuks siiani oma silmaga nägemata. Tauri arvates moodustavad jõuluvana ja päkapikud koos ühe suure pere, kes kõik elavad põhjamaal. Aleksi teab lisada, et suvel päkapikud magavad, et siis talvel uuesti lastele kommi viia. Rauno väitel elavad päkapikud küll põhjamaal, aga mõni neist käib suviti lõunamaal suvitamas. Marii lisab, et suvel päkapikud puhkavad, käivad ujumas, söövad palju magusat ja natuke mängivad ka. Mattias Andero arvab, et päkapikud on väga väiksed, umbes pöidlasuurused, nad näevad välja nagu tavalised inimesed, aga seljas on punased riided ja peas valge tutiga müts. Vabal ajal nad laulavad ja tantsivad, suvel ei tee midagi, lihtsalt puhkavad, võib-olla natuke valmistuvad jõuludeks.
Kuidas päkapikud aga aknalauale saavad? Joseph Johannes on veendunud, et päkapikud ehitavad lumeonni ja siis ulatuvadki aknalauani. Tundub ka, et sussi sisse toovad päkapikud kommi vaid lastele, sest Henri rääkis, kuidas ükskord jätnud ta isa sussi aknalauale, kuid päkapikk ei toonud sinna kohe üldse mitte midagi.
Päkapikkude kohta:
- Päkapikk on mitmete rahvaste mütoloogias tuntud väikest kasvu inimtaoline mütoloogiline olend.
- Päkapikud on jõuluvana abilised, kes valmistavad ja vahel ka toovad lastele jõulukingitusi. Päkapikkude kodumaa on Soome.
- Rahvaluulest tuntud päkapikud kipuvad inimestele ebameeldivaid vempe viskama.
- Eesti rahvapärimuses nimetatakse päkapikke maa-alusteks ja härjapõlvlasteks.
- Täiskasvanud päkapikumees kaalub 300 grammi, päkapikunaine aga 250–275 grammi.
- Parimas elujõus päkapikk on 275aastane.
- Pikkus (ilma mütsita): 15 cm.
- Keskmine eluiga: 400 aastat.
- Päkapikkudel on olnud komme tegutseda pimedas – päikesepaiste muutis nende müütilised eellased kiviks.
- Hädaolukorras suudab päkapikk end seeneks muuta.
- Tervitades, hüvasti jättes ja head ööd soovides hõõruvad päkapikud ninasid vastamisi.
- Meespäkapiku riietus: punane müts, sinine kuub, kuue peal on nahkvöö. Selle küljes on kott. Püksid on pruunikasrohelised. Jalas on kasetohust kingad või vildid või puukingad.
- Naispäkapiku riietus: hallid või pruunikad riided. Kuni abiellumiseni kannab rohelist mütsi, hiljem on peas rätt, selle peal käib tumedam müts. Pikk seelik ja pluus. Põlvikud. Jalas saapad või madala kontsaga kingad.
Poortvliet, R., Huygen, W. Suur päkapikuraamat. Tallinn: Avita. 1998.
Monika Undo
Läänemaa ühisgümnaasuimi emakeeleõpetaja
