Soomlased maandusid Ämaris

Hispaania hävitaja Ämari lennuväljal. URMAS LAURI

Ämari lennuväljal peatuvad Hispaania hävitajad teevad Haapsalu ja kogu Läänemaa kohal nädalas kuni 40 lendu: teevad harjutuslende või hirmutavad Vene sõjalennukeid.

Eelmisel nädalal andis ülelendudele hoogu juurde NATO õppus BRTE, milles osales kaheksa riigi õhuvägi. Kaitseväe teatel oli selle õppuse keskmeks Läti. Eesti õhuväest osalesid harjutusel õhutulejuhid, kelle ülesanne on lahingus eesliinil kontrollida õhusõidukite rünnakut vastase vastu. Teiste hulgas võtsid õppusest osa ka Rootsi ja Soome sõjalennukid. Helsingin Sanomat kirjutas jaanuaris, et Soome president Sauli Niinistö ja välisminister Erkki Tuomioja ei toeta lennuväe osalemist õppustel. Tuomioja on nüüd küll lahkuv minister, sest hiljutiste valimiste järel tuleb võimule uus valitsus.

Hiljem kirjutasid ajalehed, et soomlased võivad küll õppustele tulla, kuid nad ei maandu Eesti lennuväljal. Eelmisel nädalal aga osalesid soomlased nii õppusel kui ka maandusid Ämaris.

„Üle Haapsalu soomlased siiski ei lennanud. Soome ja Hispaania hävitajad pidasid Hiiumaa kandis „õhulahinguid”. Hispaanlased lendasid seejärel üle Haapsalu tagasi Ämarisse, soomlased põikasid korraks Tallinna lähedale ja siis Ämarisse,” ütles õhuväe pressiesindaja Alar Laats.

NATO on soomlastele hell teema, kui riigi juhtkond toetab Soome liitumist või vähemalt aina tihedamat koostööd, siis ei taheta avalikkuses sellest ülemäära palju kõnelda. Nii nagu viimasegi õppuse korral eelistavad soomlased pigem harjutada nii lennuväljadel maandumist kui ka õhulahinguid, aga parem on teha nii, et ajalehtedes selle kohta suuri pealkirju ei ilmu. Kuna Balti riikidel oma hävituslennukeid pole, vahetuvad mõne kuu tagant nii Leedus Šiauliais kui ka Eestis Ämaris NATO riikide lennukid.

Praegu Ämaris valves olevail hispaanlastel on neli harjutuslendu ennelõunal ja neli pärastlõunal. Laats ütles, et puhkepäeviti sõjaväelased harjutamas ei käi. Neli lennukit, 40 harjutuslendu nädalas, kokku 320 tõusu ja maandumist. Laats arvas, et umbes pooled õhkutõusud ja maandumised käivad üle Läänemaa. Hispaania neli hävitajat Eurofighter baseeruvad Ämari lennuväljal jaanuarist. Et Eesti kõige moodsama lennuvälja maandumisrada on ida-läänesuunaline, on sõjalennukite õhkutõusu ja maandumist hästi kuulda ka Läänemaal.

Taevas müriseb ja kes veel mäletab, siis see meenutab Nõukogude aega, mil Kiltsi lennuvälja punased sõjalennukid õhu värisema panid. Reaktiivlennukite hääl on nende omaga üsna sarnane. Laats ütles, et hispaanlastel on harjutusnädalad ja võitlusnädalad. Võitlusnädalal on hävitajad täisrelvis, siis nad harjutamas ei käi. Lahinguvalmiduse nädalate peamine tegevus on ootamine. Oodata ei tule küll väga palju, sest Vene sõjalennukid armastavad alatihti NATO vägesid Läänemere kohal pinges hoida.

Vene sõjalennukid lendavad Soome lahel ja Läänemerel nii, et on lennutuvastussignaali välja lülitanud ega vasta tsiviillennujuhtide küsimustele. Laats ütles, et kui Vene sõjalennuk lennujuhi rutiinsele küsimusele ei vasta, tuleb hävitajail startida lennukit tuvastama. Balti riikides on praegu kaks sõjalennuvälja, kus asuvad NATO riikide lennukid. Üks on Šiauliais Leedus ja teine Ämaris. Kui on Ämari kord, starditakse sealt.

„Tuvastuslende tuleb päris palju teha,” märkis Laats. Läänemaa kohal on ka üks NATO lennukite harjutusala. Laats ütles, et Eestis on neid mitu. Läänemaa kohal sõjalendurid madallendu ei harjuta. Laats märkis, et madallend umbes 150 m kõrgusel võib inimesi hirmutada. Inimene ei kuule lennuki tulekut enne, kui raudlind on pea kohal, ähvardades majalt korstna ära viia ja jättes endast maha hirmsa mürina. Läänemaa kohal käivad harjutused suurel kõrgusel. Laats ütles, et hispaanlased lahkuvad Ämarist mai alguses. Neid asendavad Briti hävitajad.