Läänemaa ühisgümnaasium (LÜG) on edukalt jõudnud oma esimese poolaasta lõpusirgeni. Siin koolis on kõik uus. Mitte ainult septembrikuus – mitmetest uutest algatustest, ideedest ja tegudest võivad saada traditsioonid, mis ei jää ainult kooliseinte vahele.
Ärieetika kursusel proovisid LÜG 12 M klassi õpilased oma mõistust, kätt ja südant projektide planeerimisel ja elluviimisel. Üldiseks eesmärgiks oli mõtestada eetilisust meie ümber, tugevdada kogukonnatunnet ja leida võimalusi ettevõtluseks viisil, mis toetaks sotsiaalsete probleemide lahendamist ühiskonnas — st õppida sotsiaalset ettevõtlust.
Ühe osa kursusetöödest moodustasid heategevusprojektid, kus õpilased otsisid sotsiaalseid valupunkte ja otsustasid kas üksi või koos klassikaaslastega toetada abivajajaid.
Lääne Elus juba kajastust saanud „Toidupanga toetusprojekt” oli üks sellistest töödest, kuid abi said ka Haapsalu loomade varjupaik, sotsiaalmaja kliendid ja üksikud vanainimesed.
Teise osa kursusetöödest moodustasid sotsiaalsete ettevõtete äriplaanid. Kuigi need jäid enamasti paberile, on tööde väärtuseks just mõtestatus ja struktureeritus.
Mis on sotsiaalne ettevõte ja kas see tingimata peab alati jääma n–ö heategevuse raamidesse või võib see ka tulu teenida? Kuidas luua endale töökoht valdkonnas, mis tooks kasu ka suuremate, ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisel? Kuidas tagada sellise, sotsiaalse ettevõtte majanduslik jätkusuutlikkus?
Nende küsimuste kallal murti pead ja leitigi võimalusi.
Individuaalsete tööde osas tõusid esile uurimusliku suunaga tööd, mis keskendusid säästvat arengut ning vastutustundlikku majandust toetavatele tegevustele.
Näiteks: kui otsustan, et soovin toituda ainult Eesti mahetoidust ja Fair Trade toiduainetest, kuidas see meie kaubandusvõrgu võimalusi arvestades võimalik oleks? Tulemus oli pehmelt öeldes nigel.
Haapsalus võis kaubakülluses looka vajuvatelt riiulitelt Fair Trade kaubamärki kandvaid tooteid kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Ometi on Fair Trade saavutamas maailmas erakordselt suurt populaarsust.
Miks on sellised tööd olulised? Räägime palju sellest, et noored lähevad Haapsalust ära, et tõeliselt innovatiivseid töökohti on vähe. Samas teame, et meie hariduses ei ole puudu teadmistest. Ka viimased PISA testi tulemused kinnitasid, et lapsed on targad ja tublid.
Küsimus on selles, kuidas targad ja tublid lapsed tuleksid pärast õpinguid ja maailmas ringivaatamist tagasi Haapsallu, tugevdama ja n–ö uueks looma meie kogukonda.
Arusaam, et siin ongi see turvaline pesapaik, kus kasvatada üles järgmised põlvkonnad lapsi, kus me loome ise, kõik koos endale töökohti, kus meie linna ja maakonna inimesed on väärtuslikud ühispildi loomisel, on üks võti.
Maailmas otsitakse lahendusi ühiskondade säästvaks arenguks, uute majandusmudelite rakendamiseks, mis võtaks uuel ja radikaalsel moel arvesse Maa ressursside piiratust, arvestaks jätkusuutlikkuse põhiprintsiipidega.
Teadlased on leidnud, et muudatus peab toimuma esiteks meie kõigi mõtteviisis, väärtushinnangutes. Mõtteviis, et me kõik oleme omavahel seotud, et me ei saa enam mitte–arvestada loodusega, mitte–arvestada teiste inimestega meie kõrval, saab määravaks vaid läbi isikliku tunnetuse ja tegude. Eks meil kõigil on ses osas pikk tee käia, aga praegu, siin, Haapsalus, jõudsid need noored mõistmisele tükk maad lähemale. Ja see on lootustandev märk kogu Läänemaale.
Rea Raus,
LÜGi ärieetika õpetaja
🙂