Avakülg » Pealugu, Uudised » Osmussaare kabelitorn sai korda

Osmussaare kabelitorn sai korda

Kabelitorni lagunemine on peatatud. Foto: Arvo Tarmula

Pühapäeval kogunes sadakond inimest Osmussaarele pidama tänupalvust ja tähistama kabelitorni 80 000 eurot maksnud konserveerimistööde lõppu.

„Lagunemine on peatatud,” sõnas konserveerimistööde projektijuht Lea Täheväli–Stroh.

Noarootsi volikogu esimehe Rein Vatku sõnul on Osmussaare kabelivareme konserveerimine äärmiselt tähtis, nagu ka mõte taastada mingiski ulatuses saare ajalooline külasüda, et kunagiste osmussaarlaste järeltulijail oleks, kuhu tulla.

Osmussaarel, kus tohib ehitada vaid mõnesse kohta, on see keeruline, kuid Vatku sõnul täiesti võimalik, kui on püsivust ja tahet. „Ajal, mil võitleme elumuredega, kipub ununema ajalooline pärand,” sõnas ta.

Osmussaare kunagised elanikud pidid kodust lahkuma pärast baaside lepet 1940. aastal. Alles 1991. aastal õnnestus endistel osmussaarlastel taas saarele tulla. Kabelist oli järel vaid tornimüür, surnuaed oli rüüstatud ja kadakatesse kasvanud.

Täheväli–Stroh ütles, et 60 ringis oli kohal kunagiste osmussaarlaste järeltulijaid, nende seas 3–4 inimest, kes on saarel sündinud ja sealt lahkunud lapsena.

„Ilm oli ilus, päike tuli välja, inimesed said saarel ringi vaadata,” sõnas Täheväli–Stroh.

Tänupalvuse pidasid õpetaja Kaisa Kirikal ja pastor Fredrik Linder Rootsist.

1993 loodi Rootsis Osmussaare külaühing, mis koondab kunagiste osmussaarlaste järeltulijaid, kelle eestvõttel algasid kuus aastat tagasi kabeli konserveerimistööd.

Konserveerimisprojekt algas 2007. aasta suvel, mil Osmussaare külaühing (Odensholms Byalag) korraldas kabeli juures töid ettevalmistavad talgud. Siis puhastati kabeli ümbrus ja varemed võsast, otsiti haudu ja riste ning tuvastati kunagise kabeliaia müüri asukoht.

2008. a sai kabelitorn uue katuse, 2009. ja 2010. a kaevati 50–70 cm kõrguselt säilinud pikihoone müür risu alt välja ja kaeti ajutiselt.

2011. a tehti krohvi– ja müüritööd, tänavu suvel konserveeriti pikihoone müür ja talgulised istutasid sinna kukeharja.

Osmussaare kabelivareme konserveerimisprojekti rahastas Gustav VI Adolfi Rootsi kultuurifond, raha laekus ka annetustest. Samuti toetas konserveerimist Noarootsi vald.

Täheväli–Stroh ütles, et konserveerimistööd on küll lõppenud, kuid nagu iga hoone vajab kabelitorn pidevat hoolt. „Tahame jätkata surnuaia müüri ladumist. Enne sõda ümbritses kalmistut maakividest aed,” sõnas ta.

Eesmärk on ala piirata, et saarel asuvad lambad ei pääseks kalmistule, ja kadakavõsa maha võtta, et avada vaadet.

Kommenteeri

Viimased uudised

css.php

© 2017 Lääne Elu. All Rights Reserved.