Silt: Vormsi
Vormsi laevaliini järgmine vedaja pole ikka teada
[caption id="attachment_432171" align="alignnone" width="1920"]
Vormsi liinii praegune hankeleping kehtib 2026. aasta kevadeni. Foto: Urmas
Vormsi liinii praegune hankeleping kehtib 2026. aasta kevadeni. Foto: Urmas
Vormsi kaalub turismimaksu kehtestamist
[caption id="attachment_393141" align="alignnone" width="1152"]
Vormsi vallavolikogu liige Jaak Kaabel (keskel) ütles, et omav
Vormsi vallavolikogu liige Jaak Kaabel (keskel) ütles, et omav
Galerii: Vormsi lugu on pikem kui riigil
[gallery ids="443842,443843,443844,443845,443846,443847,443848,443849,443850,443851,443852,443853,443854,443855,443856,443857,443858,443859,443860"]
23. veebruaril tähistasid vormsilased rahvamajas Eesti riigi 107. sünnipäeva. Aktusel esitati täismajale etendus Vormsi ajaloost, vallavalitsus kuulutas välja aukodanikud ja tervitas viimase aasta jooksul sündinud uusi vormsilasi.
Aktuse juhatas sisse Kaisa Valmi kõne. „Aegadel, mil Vormsi oli suurest maailmast eraldatud, suutsid inimesed säilitada oma traditsioonid ja eluviisid. Nad näitasid, et ka kõige raskemad ajad on ületatavad, kui usume endasse,” tunnustas ta vormsilasi läbi aegade.
Volikogu esimees Kata Varblane rääkis loo vahetusõpilasena Prantsusmaal käinud noorest, kes elas perekonnas, kus oli teine arusaam Venemaa kallaletungist Ukrainale. „Ta mõistis esimest korda, kui tähtis on talle Eesti ja meie vabadus,” kirjeldas Varblane noore üleelamisi.
Vallavanem Triin Lepp kõneles las
Reostusoht Läänemerel on kasvanud peaaegu kolm korda
[caption id="attachment_362922" align="alignnone" width="1920"]
Vormsi toonase vallavanema Maris Jõgeva sõnul oli 2022. aasta masuudireostuse ajal väga suur abi päästjatest.. Foto: erakogu.[/caption]
Vene varilaevastikku kuuluvate tankerite saalimine Läänemerel ohustab 415 kilomeetri pikkuse rannajoonega Läänemaad varasemast enam reostuskatastroofiga. Seniste reostusõnnetustega võrreldes on aga Eesti tõrjevõimekus nüüd kasvanud.
Energia ja puhta õhu uuringute keskuse (CREA) raporti järgi kasvas Venemaa varilaevastikku kuuluvate tankerite liiklus Taani väinades 2024. aasta augustis 277 protsenti võrreldes 2022. aasta sama perioodiga. Kaitseväe ohutusspetsialisti Mati Kose sõnul on samamoodi kasvanud risk reostusõnnetuse juhtumiseks Läänemerel.
„Peame korrigeerima ohuhinnangu sellele vastavaks. Oleme sattunud uude
Vormsi toonase vallavanema Maris Jõgeva sõnul oli 2022. aasta masuudireostuse ajal väga suur abi päästjatest.. Foto: erakogu.[/caption]
Vene varilaevastikku kuuluvate tankerite saalimine Läänemerel ohustab 415 kilomeetri pikkuse rannajoonega Läänemaad varasemast enam reostuskatastroofiga. Seniste reostusõnnetustega võrreldes on aga Eesti tõrjevõimekus nüüd kasvanud.
Energia ja puhta õhu uuringute keskuse (CREA) raporti järgi kasvas Venemaa varilaevastikku kuuluvate tankerite liiklus Taani väinades 2024. aasta augustis 277 protsenti võrreldes 2022. aasta sama perioodiga. Kaitseväe ohutusspetsialisti Mati Kose sõnul on samamoodi kasvanud risk reostusõnnetuse juhtumiseks Läänemerel.
„Peame korrigeerima ohuhinnangu sellele vastavaks. Oleme sattunud uude
Vormsi rannakarbid aitasid Läänemere seisundit uurida
[caption id="attachment_442717" align="alignnone" width="800"]
Rannakarp. Vikipeedia foto.[/caption]
Tallinna tehnikaülikooli teadlaste hiljutine Eesti rannikuvee uuring valmis Vormsi lähistelt püütud rannakarpide abil. Vormsi juurest kogutud karbid asustati ümber põhjarannikul asuvasse Eru lahte, misjärel tehti karpides Soome ja Rootsi teadlastega koostöös keemilisi, biokeemilisi ja mikroprügi analüüse.
Tehnikaülikooli mereökoloogia labori teaduri Ivan Kuprijanovi sõnul kasutati paikse eluviisiga rannakarpe Eesti rannikumere uurimises keskkonnakvaliteedi bioindikaatoritena esimest korda.
Töö käigus tuvastasid teadlased karpides mitu ohtlikku ühendit ja kõrge raskmetallide sisalduse. Kuprijanovi sõn
Rannakarp. Vikipeedia foto.[/caption]
Tallinna tehnikaülikooli teadlaste hiljutine Eesti rannikuvee uuring valmis Vormsi lähistelt püütud rannakarpide abil. Vormsi juurest kogutud karbid asustati ümber põhjarannikul asuvasse Eru lahte, misjärel tehti karpides Soome ja Rootsi teadlastega koostöös keemilisi, biokeemilisi ja mikroprügi analüüse.
Tehnikaülikooli mereökoloogia labori teaduri Ivan Kuprijanovi sõnul kasutati paikse eluviisiga rannakarpe Eesti rannikumere uurimises keskkonnakvaliteedi bioindikaatoritena esimest korda.
Töö käigus tuvastasid teadlased karpides mitu ohtlikku ühendit ja kõrge raskmetallide sisalduse. Kuprijanovi sõn
Vormsis pani tuhaämber seina põlema
Pühapäeval kell 16.06 süttis Vormsis Diby külas välissmajasein. Laudise pani põlema seina äärde asetatud kuum tuhaämber. Elanikud proovisid tulekahju kustutada aiavoolikuga, kuid tuli levis laudise vahele.
Päästjad võtsid voodriauad lahti ja likvideerisid põlengu kell 17.41.Haapsalus jäi aastane laps luku taha
Laupäeval kell 11.30 käisid päästjad Haapsalus Kuuse tänaval asuvas majas, kus aastane laps oli korteriukse seestpoolt lukku keeranud. Päästjad sisenesid korterisse akna kaudu ja avasid ukse seestpoolt. Ema ja laps said kokku.
Uued mastid parandavad mobiilsidet Vormsil
[caption id="attachment_413608" align="alignnone" width="1900"]
Vormsi. Foto: Ahti Paju[/caption]
Vormsi vald püstitas saarele kaks 80 meetri kõrgust mobiilsidemasti, millega paranes saarel märkimisväärselt mobiililevi.
Söderby mastis pani Telia oma tugijaamad tööle eelmise aasta lõpus, Kersletis 16. jaanuaril.
„Lisaks tugijaamade paigaldamisele kahte uude masti moderniseerisime oma tugijaamu Hullo mastis,” ütles Telia mobiilivõrgu osakonna juhataja Oliver Lekk. „Kõigi nende arenduste tulemusel saavad Vor
Vormsi. Foto: Ahti Paju[/caption]
Vormsi vald püstitas saarele kaks 80 meetri kõrgust mobiilsidemasti, millega paranes saarel märkimisväärselt mobiililevi.
Söderby mastis pani Telia oma tugijaamad tööle eelmise aasta lõpus, Kersletis 16. jaanuaril.
„Lisaks tugijaamade paigaldamisele kahte uude masti moderniseerisime oma tugijaamu Hullo mastis,” ütles Telia mobiilivõrgu osakonna juhataja Oliver Lekk. „Kõigi nende arenduste tulemusel saavad Vor
Vormsi liinil kasvas sõitjate arv aastaga 4,2 protsenti
[caption id="attachment_363411" align="alignnone" width="2000"] Vormsi liini parvlaev Ormsö. Foto: Urmas Lauri[/caption]
2024. aastal vedas parvlaevaoperaator Kihnu Veeteed Vormsile reisijaid umbes 4,2 protsenti rohkem kui aasta varem ja sõidukeid 7,4 protsenit rohkem.
Reisijaid veeti aastaga üle 77 537 ja sõidukeid 31 622. Reise tehti 2744, mis oli sama arv, kui 2023. aastal. Kihnu Veeteed juhatuse liige Jaak Kaabel ütles Lääne Elule, et raske on välja tuua ühte konkreetset asjaolu, millest selline tõ
Vormsi liini parvlaev Ormsö. Foto: Urmas Lauri[/caption]
2024. aastal vedas parvlaevaoperaator Kihnu Veeteed Vormsile reisijaid umbes 4,2 protsenti rohkem kui aasta varem ja sõidukeid 7,4 protsenit rohkem.
Reisijaid veeti aastaga üle 77 537 ja sõidukeid 31 622. Reise tehti 2744, mis oli sama arv, kui 2023. aastal. Kihnu Veeteed juhatuse liige Jaak Kaabel ütles Lääne Elule, et raske on välja tuua ühte konkreetset asjaolu, millest selline tõ