Silt: Vormsi
5
Birgit Kermes: suvevormsilase elu lukus saarel
Suvevormsilasena olen seitse aastat olnud saarel põhiliselt soojal ajal, teistel kuudel ainult mõnel üksikul nädalavahetusel.
Vormsile karantiini tulime lastega juba 1. märtsil, sest pärast koolivaheaja reisi tundus selline käitumine vastutustundlik. Karantiini eelviimasel päeval algas eriolukord ja järgmisel päeval läksid saared lukku.
Me ei olnud kuidagimoodi valmistunud mõneks ajaks saarele jäämiseks. Õnneks aga postiteenus töötas ja esimese asjana tuli jalas olevate teksade asemele endale dressipüksid tellida. Sümboolne „kestavahetus” tähendas minu jaoks teistsuguse elu algust.
Vormsi Talharpajad hoiavad elus vana pillimängutraditsiooni
[caption id="attachment_269357" align="alignnone" width="6000"]
Esinema minnes panevad Marju Tamm (vasakul) ja Yngve Rosenblad selga uhked Vormsi rahvarõivad. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Nii nagu 150 aastat tagasi, kõlavad Vormsis taas hiiu kandle ehk talharpa helid. Pilli, mida kunagi mängis iga endast lugu pidav Vormsi mees, õpetatakse nüüd Vormsi koolis ja igal suvel kohtuvad hiiu kandle laagris mängijad lähedalt ja kaugelt.
Just sealtsamast hiiu kandle laagrist on alguse saanud duo Vormsi Talharpajad, kus traditsioonilist Vormsi pilli mängivad ja tutvustavad kaks naist – Yngve Rosenblad ja Marju Tamm.
Esinema minnes panevad Marju Tamm (vasakul) ja Yngve Rosenblad selga uhked Vormsi rahvarõivad. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Nii nagu 150 aastat tagasi, kõlavad Vormsis taas hiiu kandle ehk talharpa helid. Pilli, mida kunagi mängis iga endast lugu pidav Vormsi mees, õpetatakse nüüd Vormsi koolis ja igal suvel kohtuvad hiiu kandle laagris mängijad lähedalt ja kaugelt.
Just sealtsamast hiiu kandle laagrist on alguse saanud duo Vormsi Talharpajad, kus traditsioonilist Vormsi pilli mängivad ja tutvustavad kaks naist – Yngve Rosenblad ja Marju Tamm.
Vormsi vald tahab uuel praamihankel sõna sekka öelda
[caption id="attachment_291770" align="alignnone" width="2000"] Vormsilaste hinnangul on viis ja pool aastat tagasi liinile tulnud parvlaev Ormsö parem kui vana alus, aga laevaliiklust saaks veel paremaks teha. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Et uuel praamihankel vormsilaste soovidega rohkem arvestataks, saatis Vormsi vallavanem Ene Sarapuu majandusministeeriumile ja maanteeametile kirja, kus tõi välja 13 kitsaskohta, millega uue hanke puhul arvestama peaks.
Reisiparvlaevaliinil Sviby–Rohuküla–Sviby pakutavad teenused ei rahulda Sarapuu sõnul Vormsi saare elanike vajadusi, eriti suured probleemid tekivad suviti, kui korraga tahavad sõita kohalikud, saare külastajad ja ka raskeveokid.
„Me ei teinud ettepanekuid praeguse praamiliikluse muutmiseks,” ütles Sarapuu. Et tuleva aasta suvel lõpeb Vormsi parvlaeva opereerimisleping, soovis Sarapuu, et vormsilased oleksid uue hanke ettevalmistamisse kaasatud ja saaksid öelda sõna sekka. „Tahtsime ettepanekutega tähelepanu juhtida, et oleme aruteludeks valmis ja meil on meie spetsiifikast lähtudes omad soovid,” selgitas Sarapuu.
Vormsilane Vaido Holm ütles, et lisaks valla soovidele võiks aruteludesse kaasata ka inimesi – nii selguks rahva üldine arvamus. „Praam on selgelt parem kui eelmine, aga opereerimine vajab paindlikumat lahendust,” ütles Holm praeguse parvlaevaühenduse kohta.
Vormsilaste hinnangul on viis ja pool aastat tagasi liinile tulnud parvlaev Ormsö parem kui vana alus, aga laevaliiklust saaks veel paremaks teha. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Et uuel praamihankel vormsilaste soovidega rohkem arvestataks, saatis Vormsi vallavanem Ene Sarapuu majandusministeeriumile ja maanteeametile kirja, kus tõi välja 13 kitsaskohta, millega uue hanke puhul arvestama peaks.
Reisiparvlaevaliinil Sviby–Rohuküla–Sviby pakutavad teenused ei rahulda Sarapuu sõnul Vormsi saare elanike vajadusi, eriti suured probleemid tekivad suviti, kui korraga tahavad sõita kohalikud, saare külastajad ja ka raskeveokid.
„Me ei teinud ettepanekuid praeguse praamiliikluse muutmiseks,” ütles Sarapuu. Et tuleva aasta suvel lõpeb Vormsi parvlaeva opereerimisleping, soovis Sarapuu, et vormsilased oleksid uue hanke ettevalmistamisse kaasatud ja saaksid öelda sõna sekka. „Tahtsime ettepanekutega tähelepanu juhtida, et oleme aruteludeks valmis ja meil on meie spetsiifikast lähtudes omad soovid,” selgitas Sarapuu.
Vormsilane Vaido Holm ütles, et lisaks valla soovidele võiks aruteludesse kaasata ka inimesi – nii selguks rahva üldine arvamus. „Praam on selgelt parem kui eelmine, aga opereerimine vajab paindlikumat lahendust,” ütles Holm praeguse parvlaevaühenduse kohta.