9.6 C
Haapsalu
Pühapäev, 6. oktoober 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Vormsi

Silt: Vormsi

Raamatuarvustus: minu, sinu ja tema Vormsi

[caption id="attachment_299475" align="alignnone" width="2000"] Vormsi Saxby tuletorni ümbrus on suviti olnud turistide seas väga populaarne. Arvo Tarmula[/caption] Paarkümmend aastat Vormsil suvitanud ja vahepeal mõnda aega ka saarel elanud ajakirjaniku ja õppejõu Barbi Pilvre raamat „Minu Vormsi. Väinamere Twin Peaks” avab saare eluolu suvitaja pilgu läbi. Kuigi kirjastuses Petrone Print on „Minu” sarja raamatuid ilmunud terve rea riikide, piirkondade ja linnade kohta, jõudis esimest korda kaante vahele nägemus ühest Läänemaa paigast. Et see just Vormsi juhtus olema, on ka loogiline, sest Vormsi saar eristubki ülejäänud Läänemaast meretaguse asukoha ja sellest tuleneva elustiiliga. Pealegi on Vormsi oma teise maailmasõja aegse elanikkonnavahetuse ja nõukogudeaegse suletusega paljude inimeste jaoks ikka veel üsna eksootiline paik.

Ene Pajula: tuntud ja tundmatu Vormsi

[caption id="attachment_299475" align="alignnone" width="2000"] Vormsi Saxby tuletorni ümbrus on suviti olnud turistide seas väga populaarne. Arvo Tarmula[/caption] Õige napilt enne eriolukorra väljakuulutamist esitles Barbi Pilvre Tallinnas oma raamatut „Minu Vormsi”. Raamat kuulub Petrone Prindi populaarsesse, maailma maid ja rahvaid, nüüd ka Eesti erinevaid paiku tutvustavasse „Minu” sarja. See on olnud tore mõte, anda riikidest ja nende elanikest aimu just läbi isikliku tunnetuse, mitte läbi ametliku teabeprisma. Aga nagu ikka, on igas meepotis ka oma tõrvatilk. Vahel on nii, et kui võtad mõne neist raamatuist kätte selleks, et saada rohkem teada maast, kuhu kavatsed reisile minna, siis pead pettuma. Tasakaal „minu” ja kõnealuse paiga vahel on lootusetult paigast ära, kogu raamat keskendub vaid kirjutaja hingeseisundite kirjeldamisele. Mis pole kuigi informatiivsed ega isegi mitte huvitavad.

Tänasest saab vabalt saartele

Birgit Kermes: suvevormsilase elu lukus saarel  

Suvevormsilasena olen seitse aastat olnud saarel põhiliselt soojal ajal, teistel kuudel ainult mõnel üksikul nädalavahetusel. Vormsile karantiini tulime lastega juba 1. märtsil, sest pärast koolivaheaja reisi tundus selline käitumine vastutustundlik. Karantiini eelviimasel päeval algas eriolukord ja järgmisel päeval läksid saared lukku. Me ei olnud kuidagimoodi valmistunud mõneks ajaks saarele jäämiseks. Õnneks aga postiteenus töötas ja esimese asjana tuli jalas olevate teksade asemele endale dressipüksid tellida. Sümboolne „kestavahetus” tähendas minu jaoks teistsuguse elu algust.