Silt: Vormsi kool

[caption id="attachment_378637" align="alignnone" width="2000"] Vormsi lasteaia ja koolituskeskuse maja soojustamise eest tuleb Vormsi vallal osa toetust tagasi maksta. Foto Meeme Veisson[/caption] Riigi tugiteenuste keskus vähendas Vormsi lasteaia ja koolituskeskuse soojustamiseks eraldatud toetust hanke vormistamisel tehtud vigade pärast ligi 20 000 euro võrra. Vormsi vallavanema Maris Jõgeva sõnul leidis riigi tugiteenuste keskus (RTK) järelevalve käigus vigu Vormsi lasteaia ja koolituskeskuse soojustustööde hanke vormistamisel. Et suur osa tööde tegemiseks kulunud rahast tuli programmi „Lasteaiad energiatõhusaks“ toetusest ja vald ei järginud hanke läbiviimisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, vähendati toetust 19 724 euro võrra. Tehtud tööde kvaliteedile ega muidu ehitusele RTK-l etteheiteid ei olnud.

[caption id="attachment_372281" align="alignnone" width="2000"] Vormsi kool nuputab, kuidas õpilasi juurde saada. Foto: Urmas Lauri[/caption] Vormsi vallavalitsus otsib Vormsi lasteaed-põhikoolile arendusjuhti, kelle peamine ülesanne on algatada ja juhtida muutusi ja koostöös kogukonnaga ehitada Vormsi koolist silmapaistev kohalikke eripärasid arvestav kool. Vormsi valla sotsiaaltöö- ja haridusspetsialisti Janika Viilma sõnul on see tingitud asjaolust, et praegu on Vormsi kooli direktoril kohustusi palju rohkem kui paljudel ta ametikaaslastel mujal.

[caption id="attachment_357361" align="aligncenter" width="2000"] Vormsi kooli direktor Age Hälvin (vasakul) ja õpetaja Heily Piip. Foto: Egon Erkmann[/caption] Vormsi kool peab tulevast sügisest lõpetama veebi teel kaugõppe, sest ministeeriumi hinnangul pole sellist õppimise viisi Eestis olemas. Neljapäeval õppisid Vormsi kooli 9. klassi lapsed õpetaja Elle Palmpuu käe all keemiat. Tund nagu tund ikka, ainult selle vahega, et kaks last istus klassis, kaks kodus ekraani taga. Selliseid internetilapsi on Vormsi koolis tänavu kuus. Nad ei õpi veebi teel koroona pärast, vaid teistel põhjustel. Vormsi on ainsa koolina Eestis võimaldanud kaugõpet juba kümmekond aastat, mõnel aastal on nii haridust saanud paar, mõnel kaheksa-üheksa last. Kokku võib neid olla paari-kolmekümne kanti. Mõni pere on aastaks-paariks kolinud välismaale, aga tahab, et laps õpiks Eesti koolis. Vormsis on interneti teel koolis käidud Itaaliast ja Ameerikast. Mõnele lihtsalt ei sobi linnakoolide suured klassid. Tänu Vormsi kooli kaugõppele on kõik need lapsed saanud jätkata oma kooliteed kodumaal või käia väikses vaikses koolis ilma saarele kolimata. Koroonaaja distantsõppele üleminek oli Vormsis ülejäänud Eestimaaga võrreldes lapsemäng, sest veebilapsed on Vormsi igapäevaelu osa.

[caption id="attachment_247404" align="alignnone" width="900"] Vormsi kool. Arvo Tarmula[/caption] Pisike Vormsi kool jäi selle nädala algusest distantsõppele, kui selgus, et kolmandik lapsi ja lasteaed-põhikooli töötajaid on koroonaviirusega nakatunud. Seni koroonast puutumata jäänud veidi üle 400 elanikuga saare nakatumisnäit kihutas 16. septembril Eesti tippu – see kerkis üle 5000 ajal, kui Eesti keskmine on 439. Täpselt samal päeval tegi valitsus põhimõttelise otsuse kaotada saartel maskikandmise kohustus ja leevendada piiranguid, sest saartel on nakatumise näit madal ja vaktsineerituid palju. „Loodan, et see peab olema mingi infonihe. Vast ei olnud neil sel ajal veel Vormsi kohta infot, eriti kui arvestada saarte lukku panekut ja peaaegu et paranoilist suhtumist saartesse eelmiste lainete ajal,” ütles Vormsi kooli direktor Age Hälvin Lääne Elule. Eilseks oli seni koroonast puutumata jäänud saarel viirusega nakatunud 11 vormsilast. 19 kohapeal koolis käiva õpilasega Vormsi koolis oli eilseks kümme haiget – kuus

  Vormsi valla kultuuri-, haridus- ja noorsootöö spetsialist Eda Leesalu tegi vallavalitsusele ettepaneku algatada Vormsi lasteaia ja algkooli järelevalvemenetlus. „Vormsil ei ole inimest, kes tegeleks iga päev kooli finantsidega,” ütles Leesalu ja lisas, et väikesesse kooli ei saa selleks ka eraldi inimest tööle võtta.