Silt: vaktsineerimine

[caption id="attachment_349129" align="alignnone" width="2000"] Perearst Marika Laari jaoks oli väikelaste vaktsiinide jõudmine perearstikeskustesse rõõmustav uudis. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Läinud suvel terviseameti külmlao avarii tõttu riknenud enam kui 100 000 doosi vaktsiinide seas oli ka kaheaastastele mõeldud kuuevalentne vaktsiin, mis tõi kaasa olukorra, kus väikelapsed ei saanud õigel ajal ette nähtud kaitsesüsti. Märtsi teisel nädalal jõuavad uued vaktsiinidoosid perearstikeskustesse, mis annab võimaluse seni kaitsesüstimata lapsed vaktsineerida. „Loomulikult on see tore uudis,“ ütles Haapsalu perearst Marika Laar kolmapäeval vaktsiinide saabumise kohta. Seni kasutati kuuevalentse vaktsiini alternatiivi nimega Hexacimaga, mida aga ei saa süstida lastele, kes on juba kaheaastaseks saanud. Laar ütles detsembris Lääne Elule, et külmlao avarii tekitas tõesti segaduse, aga katastroofi see kaasa ei toonud. Alternatiivse vaktsiini tõttu muudeti laste vaktsineerimiskalendrit, et süstid saaks tehtud poolteise- kuni kaheaastastel lastel. „Vaktsiinist päris ilma jäänud lapsi on kuus,“ ütles Laar.

[caption id="attachment_349129" align="alignnone" width="2000"] Perearst Marika Laar loodab, et tuleva aasta alguses jõuab kohale ka õige väikelastele mõeldud vaktsiin. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Terviseameti külmlao suvise rikke tõttu võisid jääda vaktsiinita suvel teist sünnipäeva pidanud väikelapsed. Terviseameti külmlao temperatuurikõikumise tõttu riknes muude vaktsiinide kõrval ka teisel eluaastal lastele süstitav kuuevalente vaktsiin. Sellele on leitud küll alternatiivne vaktsiin nimega Hexacimaga, kuid seda ei saa süstida lastele, kes juba kaheaastaseks saanud. Haapsalu perearst Marika Laar tunnistas, et külmlao avarii tekitas tõesti segaduse, aga katastroofi sellest küll ei kujunenud. Tema sõnul muudetigi laste vaktsineerimiskalendrit, et süstid saaks tehtud ajavahemikul poolteist kuni kaks aastat.

[caption id="attachment_347316" align="alignnone" width="1143"] Läänemaa üle 12aastaste koolilaste vaktsineerituse protsent on Eesti viimaste seas, meist tagapoolt on vaid Ida-Viru- ja Saaremaa. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läänemaa 15 üldhariduskoolist tervelt kümnes on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud alla poole üle 12aastastest õpilastest. Haridus- ja teadusministeeriumi statistika ei näita, kui madal on see protsent neis kümnes koolis tegelikult – vahemik „vaktsineeritud kuni 50 protsenti” võib olla näiteks 49 protsenti, aga ka üheksa.

[caption id="attachment_343253" align="alignnone" width="1218"] Läänemaa õpetajad said esimese kaitsesüsti juba veebruari lõpus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu seitsmes koolis on vaktsineeritud üle 80 protsendi töötajatest, kõigi Läänemaa koolide kohta aga andmed puuduvad. Haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink ütles, et asutustes, mille kohta andmed puuduvad, töötab vähe inimesi ja protsenti avaldades võib kergesti tuvastada, kes on vaktsineeritud ja kes mitte. „See on inimese privaatsuse huvides,” ütles Trink. Ta tõi näite, et kui on 200 töötajaga asutus, siis protsendi väike kõikumine ei näita midagi, kuid näiteks 15 töötajaga asutuses võib vaktsineeritud ja vaktsineerimata töötajad protsendi järgi tuvastada.