Silt: uputus

Lääneranna vallavalitsus eraldas reservfondist üle 3000 euro, et likvideerida ummistus, mille tagajärjel tekkis üleujutus Lihula peatänava ääres asuval kolmel krundil. Kõigepealt tekkis üleujutus Allika tänaval asuval hoonestamata kinnistul, vesi ähvardas uputada ka tänava enda ja tungis ka kahele Tallinna maanteel asuvale krundile. Lääneranna vallavanema Tarvi Sitsi sõnul tekitas üleujutuse Tallinna mnt 55 kinnistul asuv tõenäoliselt katkine maa-alune vihmaveetoru ja ummistunud truup. Lagunev hoone on erakätes ja seisnud aastakümneid tühjana, kunagi asus seal apteek. Hoone omanikku ei ole Sitsil õnnestunud kätte saada. Teine 3000 eurot reservfondist läks müüri taastamiseks Lihul

Eelmise nädala lõpus Pärnu linna läbi leotanud paduvihm näitas, et untsu keeratud kliima ajal pole taevast sadava veelaviini eest kaitstud keegi. Järgmiseks võib vihm vabalt uputada Haapsalu, Tallinna, Tartu või mõne teise linna. Nii ei ole mõtet vaid tunda rõõmu, et meil jäid jalad kuivaks, pigem tuleb võtta Pärnu õnnetusest tõsiselt õppust. Esimene õppetund ongi see, et uputav vesi ei pruugi tulla sellest veekogust, mille kaldal linn asub. Nii ei pea olema valmis plaan üksnes mere üleujutuse puhuks, milleks Haapsalu ja ka Pärnu pärast 2005. aasta jaanuaritormi mõnevõrra kahtlemata on. Plaane on vaja ka maismaatormi üleelamiseks, nagu näitas Võru kogem

Päästeliidu tehnilise pääste üksus aitas Pärnus eelmise nädala lõpus tekkinud suurüleujutust likvideerida. Üksuse juhi Risto Roometi sõnul tegelesid nad vee väljapumpamisega ühiskondlikest hoonetest – koolidest, lasteaedadest ja teistest kohaliku omavalitsuse asutustest. „Aitasime ka kutselistel päästjatel pumbata vett välja,” lisas ta. Vabatahtlikest koosnev tehnilise pääste üksus oli Pärnus kohal nii reedel kui ka laupäeval 12 inimesega. Koostööleping päästeliidu ja Pärnu linna vahel, mis liidu sinna tegutsema viis, sai Roometi sõnul sõlmitud alles kuu aega tagasi. „Pärnu üleujutus oli hoopis teistmoodi kui see, kui näiteks meri tuleb üle kal