Silt: sõda ukrainas

[caption id="attachment_364151" align="aligncenter" width="2000"] Tetjana Himitš. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Läks pimedaks, kutsusin kõik tuppa. Süütasime küünlad. Olime kolmekesi köögis ja soojendasime end ühise hingeõhuga. Võtsin välja paar kuivkütusepala, panin väikese kausi tulele ja kui vesi keema läks, puistasin sisse külmkuivatatud riisi- ja juurviljasegu. See oli üks kiirtoidupakkidest, mille mu abikaasa oli ligi kuu aega tagasi poollagunenud Aasovi turult hankida saanud. Oli külm ja pime. Trepikojast kostis hooti jutukatkeid. Pärast söömist läksime trepikotta, olime Ilonale seltsiks, kui ta suitsetas. Esimeselt korruselt kostis samme ja hääli. Inimesed läksid keldrisse ööbima. Seal oli soe ja harjumuspärane. Kõikjal olid küünlajalad ja improviseeritud õlilambid, tekid ja madratsid olid laiali laotatud. Meie korteris ei olnud soe – kraadiklaas näitas endiselt alla nulli.

content/uploads/2021/05/hannes-rumm.jpg"> Hannes Rumm[/caption] Eelmisel nädalal käis teist aastat järjest Tallinnas Eesti inimõiguste instituudi aastakonverentsil esinemas viimane Venemaa Nobeli preemia laureaat Dmitri Muratov. Muratov pälvis ajalehe Novaja Gazeta peatoimetajana Nobeli rahupreemia 2021. aasta sügisel kahasse Filipiinide ajakirjaniku Maria Ressaga. Loomulikult näitas Nobeli komitee sellise valikuga toetust vabale ajakirjandusele neis riikides, kus ajakirjanikud riskivad tööd tehes oma vabaduse ja eluga. Vaid veidi pärast Muratovi mullust esinemist ründas Venemaa Ukrainat. Ajalehe Novaja Gazeta toimetus otsustas ise ilmumise lõpetada, sest sõjaaegse tsensuuri tõttu ei oleks nad saanud enam tõde rääkida. Osa lehe ajakirjanikke jäi Venemaale, ka Muratov. Teine osa pages läände ja annab nüüd välja ajalehte Novaja Gazeta Europe, mille toimetus asub Riias. Enne sõda viitas Muratov Tallinnas Kremli tellitud avaliku arvamuse küsimustele ning kinnitas, et Putin pole Ukrainat veel rünnanud ainult sellepärast, et 70 protsenti venelastest on sellele vastu: „Ehkki Vene televisioonipropaganda on ramminud igasse 145 miljoni inimese ajusse.” Nagu tagantjärele tarkusega teame, ei hoolinud Putin ka venelaste vastuseisust.

Eesti suhtlus Venemaaga on vähem kui aastaga vähenenud peaaegu olematuks. Turismireisile või niisama sinna vaevalt ka keegi kipub, ometi on neid, kellel on sinna töö pärast vaja sõita. Nüüd tuleb välja, et sinna ei saa ka siis, kui vaja on. Eesti evangeelse luterliku kiriku piiskop Tiit Salumäe jäi Venemaa viisata, kuigi tema haldusalas on ka kõik EELK kogudused väljaspool Eestit, ja kutsuti teda Venemaale just tööasjus

[caption id="attachment_389598" align="aligncenter" width="2000"] Tiit Salumäe pidanuks sel nädalavahetusel sõitma Peterburi, kuid ei saanud Venemaa saatkonnalt selleks viisat. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Eesti evangeelse luterliku kiriku piiskop Tiit Salumäe ei pääse Venemaale oma tööülesandeid täitma. Sel nädalavahetusel pidi Salumäe sõitma Peterburi sealse Jaani koguduse koosolekule. Neljapäeval sai ta Vene konsulaadist tagasi küll oma passi, aga sissesõiduviisat Venemaa talle ei andnud. Salumäe hoole alla kuuluvad EELK kogudused väljaspool Eestit nii läänes kui ka idas.

[gallery ids="389041,389043,389045,389047,389049,389051,389053,389055,389057,389059,389061,389063,389065,389067,389069,389071"] Fotod: Andra Kirna Haapsalu ukraina lapsed saavad teisipäeviti kokku, et prantsuse kohvikus paar tundi eesti keelt õppida. „Tere, mina olen Stéphane,” tervitas Gallia Kuke, Haapsalus asuva väikese prantsuse kohviku omanik Stéphane Clavel läinud teisipäeval järjest sisseastujaid. Talveks suletud Gallia Kuke uksed on taas avatud – üks kord nädalas teisipäeviti, et Haapsalu ukraina lapsed saaksid seal eesti keelt õppida. Prantslasest Claveli kõne kõlas prantsuspäraselt, aga selgelt ja arusaadavalt, vastuseks kostsid ukraina laste julged „tered”. Keelekohviku reeglite järgi räägitakse seal ainult eesti keeles, ükskõik kui palju või vähe keegi seda parasjagu oskab. „Oluline on rääkida ainult eesti keeles,” kinnitas keelekohviku õpetaja Cynne Põldäär.

[caption id="attachment_364151" align="alignnone" width="2000"] Tetjana Himitš. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Ikka ja jälle tuleb kurbi uudiseid. Veel üks maja, veel üks perekond, kümned, sajad pered. Ukraina on leinas. Iga uus päev muutub süngemaks. Kalendrisse ilmuvad kirjed hukkunute nimedega, fotod neist on palistatud peenikese musta lindi ja põleva leinaküünlaga.

[caption id="attachment_364151" align="aligncenter" width="2000"] Tetjana Himitš. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kellaosuti liigub pidurdamatult: „tikk-takk” – ületab keskpäevajoone ja ruttab, et jõuda kiiremini päikeseloojangut vaatama. Auto hodomeetrile lisanduvad läbitud kilomeetrid. Veel üks ja seejärel veel üks. Aknatagune on külm ja võõrastav. Aga käes on alles märts. Minu elu kõige külmem märts, täis õudust ja hirmu. Sõidame, paneme kütte sisse, näksime Snickersit, mille kinkis meile samal päeval Paša lapsepõlvesõber Artem. Nad said tuttavaks koolis. Sellest ajast peale on neil meenutada rohkem kui tosin naljakat ja kohati ebamugavat lugu. Seesama Artem, kes viis oma pere Mariupolist välja, aga tuli tagasi kassi järele ja jäi nagu meiegi „kupli alla”.

[caption id="attachment_384398" align="alignnone" width="2000"] Viiekümnes varjev'rk. Kaire Reiljan[/caption] Kolmapäeva keskpäeval tõmbas Harkivist põgenenud Darina Karban Haapsalus viimasele valgele riideribale sõlme peale ja viiekümnes varjevõrk oligi valmis.

[caption id="attachment_364151" align="alignnone" width="2000"] Tetjana Himitš. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Vanematekodu lähedal tegime peatuse. Paša tundis ära ühe piimajärjekorras seisnud mehe – see oli tema emapoolne onu Vasja. Nad embasid teineteist tundeid varjamata. Onu Vasja oli linna tüüpi asulast Sartanast Mariupoli tulnud veebruari lõpus. Ta arvas, et saab siin valutult hakkama, lootis, et Mariupol on kindlalt kaitstud, sest kõik me olime seda juttu kuulnud ja selliseid lubadusi uskuma jäänud. Uudiseid kuulates kujutasin mõttes ette, et linn on nagu vallutamatu kindlus, mis on piiratud kõrgete müüridega ja mida ümbritsevad sügavad vallikraavid.