Silt: turism
Ilusad Instagrami pildid meelitavad turiste Haapsallu
[caption id="attachment_267586" align="alignnone" width="3118"]
Haapsalu üks populaarseim pildistamise objekt on kuursaal. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Turistid valivad sihtkohta üha enam selle järgi, kui ilus see pildil välja näeb. Nii võib vaatamisväärsuseks saada juhuslik uks või tänavanurk.
Sellist reisimist nimetatakse tihti Instagrami-turismiks. Kõige olulisem pole sihtkoha valikul mitte ühe või teise vaatamisväärsuse ajalooline taust, vaid see, kuivõrd kaunis ta Instagrami pildil välja näeb.
Haapsalu üks populaarseim pildistamise objekt on kuursaal. Foto: Arvo Tarmula[/caption]
Turistid valivad sihtkohta üha enam selle järgi, kui ilus see pildil välja näeb. Nii võib vaatamisväärsuseks saada juhuslik uks või tänavanurk.
Sellist reisimist nimetatakse tihti Instagrami-turismiks. Kõige olulisem pole sihtkoha valikul mitte ühe või teise vaatamisväärsuse ajalooline taust, vaid see, kuivõrd kaunis ta Instagrami pildil välja näeb. 
Turistide puudust Läänemaal pole
[caption id="attachment_304328" align="alignnone" width="2000"] Kolmapäeval uuris perekond Karl, Vera ja Minni Ögland Haapsalus ronge, peamiselt meelitas neid siia linnus ja rand. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa majutusasutustest öeldakse justkui ühest suust, et praegu turistide puuduse üle kurta ei saa – on läinud paremini kui kardeti, kuid samas tekitab tulevik siiski ebakindlust.
„Kogu turismisektor on maoli maas,” ütles Roosta puhkeküla tegevjuht Ingrid Sieberk. Tema sõnul on tippkuud küll juuli ja august ning need varasematele aastatele tõenäoliselt alla ei jää, kuid kevadel tekitatud kahju kahe kuuga ei korva.
Kolmapäeval uuris perekond Karl, Vera ja Minni Ögland Haapsalus ronge, peamiselt meelitas neid siia linnus ja rand. Malle-Liisa Raigla[/caption]
Läänemaa majutusasutustest öeldakse justkui ühest suust, et praegu turistide puuduse üle kurta ei saa – on läinud paremini kui kardeti, kuid samas tekitab tulevik siiski ebakindlust.
„Kogu turismisektor on maoli maas,” ütles Roosta puhkeküla tegevjuht Ingrid Sieberk. Tema sõnul on tippkuud küll juuli ja august ning need varasematele aastatele tõenäoliselt alla ei jää, kuid kevadel tekitatud kahju kahe kuuga ei korva. 
Suvitushooaeg tõstab koroonariski
[caption id="attachment_298524" align="alignnone" width="2000"] Rahvarohkeid muusikafestivale sel suvel korraldada ei tohi, aga puhkajad võivad ikkagi Läänemaale akusid laadima sõita. Arvo Tarmula[/caption]
Kui Haapsalu linnapea Urmas Suklese ja Läänemaa haigla peaarsti Tõnis Siiri hinnangul võivad kuurortlinna saabuvad puhkajad tõsta koroonaviiruse leviku riski, siis terviseamet siseturismis ohtu ei näe.
Kuigi traditsiooniks saanud suurüritusi sel suvel Haapsalus ei toimu, ei ole linn minetanud oma väärtust kuurortlinnana, kus on mõnus puhkamas käia. Paljud püsisuvitajad on juba ammu endale siia maja või korteri broneerinud, teised on just sotsiaalmeedia ja muude kanalite kaudu päringuid tegemas. Esimesed soojad nädalavahetused ja madalad üürihinnad meelitasidki juba pealinlasi mudalinna. Kas Haapsallu puhkama sõitjad on saabumise hetkel koroonavabad või mitte, ei tea aga keegi, kaasa arvatud tulijad ise.
„Ega kätt ette panna ei saa,” ohkas Haapsalu linnapea Urmas Sukles. „Samamoodi, nagu me 1995. aastal tegime, ei ole võimalik praegu linna lukku panna. Seadus on tänapäeval hoopis teistsugune ega võimalda Haapsalul endal linna lukku panna, seda saab teha ainult valitsus,” lisas ta.
25 aastat tagasi sai Haapsalu üle riigi tuntuks aktsiooniga „Linn lukku”, kui sissepääsuteid valvasid korravalvurid. Kuritegevust oli toona palju ja nii püüti linnast eemal hoida vargaid ja muid kurikaelu.
Rahvarohkeid muusikafestivale sel suvel korraldada ei tohi, aga puhkajad võivad ikkagi Läänemaale akusid laadima sõita. Arvo Tarmula[/caption]
Kui Haapsalu linnapea Urmas Suklese ja Läänemaa haigla peaarsti Tõnis Siiri hinnangul võivad kuurortlinna saabuvad puhkajad tõsta koroonaviiruse leviku riski, siis terviseamet siseturismis ohtu ei näe.
Kuigi traditsiooniks saanud suurüritusi sel suvel Haapsalus ei toimu, ei ole linn minetanud oma väärtust kuurortlinnana, kus on mõnus puhkamas käia. Paljud püsisuvitajad on juba ammu endale siia maja või korteri broneerinud, teised on just sotsiaalmeedia ja muude kanalite kaudu päringuid tegemas. Esimesed soojad nädalavahetused ja madalad üürihinnad meelitasidki juba pealinlasi mudalinna. Kas Haapsallu puhkama sõitjad on saabumise hetkel koroonavabad või mitte, ei tea aga keegi, kaasa arvatud tulijad ise.
„Ega kätt ette panna ei saa,” ohkas Haapsalu linnapea Urmas Sukles. „Samamoodi, nagu me 1995. aastal tegime, ei ole võimalik praegu linna lukku panna. Seadus on tänapäeval hoopis teistsugune ega võimalda Haapsalul endal linna lukku panna, seda saab teha ainult valitsus,” lisas ta.
25 aastat tagasi sai Haapsalu üle riigi tuntuks aktsiooniga „Linn lukku”, kui sissepääsuteid valvasid korravalvurid. Kuritegevust oli toona palju ja nii püüti linnast eemal hoida vargaid ja muid kurikaelu.
Sakslased avastasid Läänemaa
[caption id="attachment_287063" align="alignnone" width="2000"] Saksa automatkajad armastavad peatuda Haapsalus Vasikaholmil, kus saab ujumas käia ja päikeseloojangut nautida. Arvo Tarmula[/caption]
Lõppenud suve turismistatistika näitab, et turiste ööbib Läänemaal varasemast rohkem ja pikemalt ning sakslased on Läänemaa avastanud.
Lõppenud kolmel suvekuul ööbis Läänemaal mullusest ligi 2200 turisti rohkem ja siin veedeti ka rohkem öid. Kui eelmisel suvel veetis turist Läänemaal keskmiselt 1,9 ööd, siis sel suvel veidi üle kahe öö – kokku tähendab see aga enam kui 8000 ööd mullusest rohkem.
SA Läänemaa turismijuht Annika Mändla möönis, et statistika ei näita kõigi Läänemaal ööbivate turistide arvu, sest statistikaametile peavad andmeid andma ainult suuremad majutuskohad: „Kõrvale jäävad näiteks külaliskorterid ja ka need majutuskohad, kus on vähe voodikohti või mis on ainult suvel avatud.”
Saksa automatkajad armastavad peatuda Haapsalus Vasikaholmil, kus saab ujumas käia ja päikeseloojangut nautida. Arvo Tarmula[/caption]
Lõppenud suve turismistatistika näitab, et turiste ööbib Läänemaal varasemast rohkem ja pikemalt ning sakslased on Läänemaa avastanud.
Lõppenud kolmel suvekuul ööbis Läänemaal mullusest ligi 2200 turisti rohkem ja siin veedeti ka rohkem öid. Kui eelmisel suvel veetis turist Läänemaal keskmiselt 1,9 ööd, siis sel suvel veidi üle kahe öö – kokku tähendab see aga enam kui 8000 ööd mullusest rohkem.
SA Läänemaa turismijuht Annika Mändla möönis, et statistika ei näita kõigi Läänemaal ööbivate turistide arvu, sest statistikaametile peavad andmeid andma ainult suuremad majutuskohad: „Kõrvale jäävad näiteks külaliskorterid ja ka need majutuskohad, kus on vähe voodikohti või mis on ainult suvel avatud.”
