Silt: Triin Laasi-Õige

[caption id="attachment_435470" align="alignnone" width="1920"] Reform toob kutsekoolidesse senisest rohkem noori. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Plaanitav reform lööb kõigi kutsekoolide elu pea peale: õpe pikeneb, erialad muutuvad, koolid saavad vastutusvaldkonnad ja täiskasvanute hobihariduse eest tuleb hakata maksma. „Mõjutab igatepidi ja nii suurelt, kui saab,” ütles Haapsalu kutsehariduskeskuse (HKHK) direktor Riinu Raasuke plaanitava reformi kohta. See toob tema sõnul kaasa uue rahastusmudeli, õppekavad ja -suunad. Kui suure mõjuga kutseharidusreform lõpuks on, selgub Raasukese sõnul alles pärast reformi elluviimist. Oma mõju Haapsalu kutsekoolile on kindlasti ka lähedal asuva Vana-Vigala ametikooli sulgemisel ja Hiiumaa ametikooli õppekorralduse muutmisel – milline täpselt, seda Raasuke veel ennustada ei osanud. Kuigi lõplik reformikava valmib kevadel ja rahastusmudelite muutus on selge järgmise aasta alguseks, käib kutsekoolis juba reformi valguses töö. Üks reformi eesmärke on muuta kutsekoolid justkui rakendusgümnaasiumideks, kus nelja-aastase õppega saadakse senisest põhjalikum üldharidus.

[caption id="attachment_407305" align="alignnone" width="1170"] Triin Laasi-Õige, haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse reformi juht[/caption] Kuuldused kutsehariduse reformist 2023. aasta suvel panid kutsehariduse kogukonna kihama. Kuuldused õppimiskohustuse ea pikendamisest on kihama pannud terve ühiskonna. Küsimus on olnud sama: miks muuta, kui kõik toimib? Või siis vähemalt näib toimivat. Ja kuivõrd selle näilisuse taha ei pruugi alati näha või osata vaadata, siis ongi pannud kavandatavad muutused kas nõutult õlgu kehitama või muutuste vajalikkuses kahtlema.

[caption id="attachment_412526" align="alignnone" width="1170"] Triin Laasi-Õige, haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse reformi juht[/caption] Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase küsimusepüstitus seoses kutsehariduse ressursikasutuse sihipärasusega täiskasvanutele tasuta kutseõpet võimaldades on tekitanud vilgast vastukaja. Vaadates seda, kui paljud täiskasvanud on viimasel aastakümnel kutsehariduses pakutavast moel või teisel osa saanud ning et Eesti kutseõppuritest enam kui pooled ongi täiskasvanud õppijad, on reaktsioonid arusaadavad. Põhjuseid, miks Eesti kutseõppur on üha enam täiskasvanud õppija nägu, ei tule pikalt otsida. Täiskasvanud õppijad on tulnud nende õppijate asemele, keda senine kutseharidus ei ole suutnud kõnetada ehk põhikoolilõpetajate asemele. Nii ongi kujunenud olukord, et kutsehariduse kõige suuremad ja andunumad austajad on õppijate arve vaadates valdavalt keskharidusega, aga küllaltki suures mahus ka kõrgharidusega tööturul juba hõivatud täiskasvanud.

[caption id="attachment_407304" align="aligncenter" width="1170"] Triin Laasi-Õige. Foto: erakogu[/caption] Haapsallane Triin Laasi-Õige hakkab kutsehariduse reformi juhina tööle haridus- ja teadusministeeriumis kantsleri otsealluvuses. Laasi-Õige on töötanud 2016. aastast Tallinna majanduskooli direktorina, enne seda Haapsalu kolledži arendusjuhi ja siis direktorina ning juhtinud Haapsalu kutsehariduskeskust.

[caption id="attachment_393983" align="alignnone" width="2000"] Triin Laasi-Õige, Tallinna majanduskooli direktor[/caption] Loodava koalitsiooni plaan tõsta koolikohustuse iga 18. eluaastani või kutsehariduse omandamiseni on üle pika aja toonud kutseharidusega seonduva avalikku arvamus- ja uudisruumi. Ühtlasi on see toonud kasutusse stereotüüpsed mõttekujundid kümnendite tagant, millel pole praeguse kutseõppe tegelikkusega just palju seost. Nii ongi viimastel päevadel meedias välja öeldud väited kutseharidusest kui tupikteest tekitanud nõutust ja nördimust kutsehariduse kogukonnas.