Silt: Tiiu Randmann-Mihkla

[caption id="attachment_361116" align="alignnone" width="705"] Haapsalu Viigi kooli õpilased meisterdasid 45 päevalille. Foto: Ene Normak[/caption] Laupäeval müüvad lapsed kl 11–15 Haapsalu kaubamaja ja kultuurikeskuse ees ise meisterdatud päevalilli, Ukraina rahvuslilli, tulu läheb Haapsalus elavate sõjapõgenike heaks. Hinda päevalilledel ei ole, iga ostja annetab jõukohase summa ja saab selle eest õiguse asetada mustkollane lill Haapsalu kultuurikeskuse ette haljasalale. Kui lill ostetakse kaubamaja eest ja ise jalutada ei taha, viivad lapsed selle kultuurikeskuse ette ise. Kuu aja jooksul valminud üle 300 päevalillest moodustub sinna lilleväli.

[gallery ids="357843,357844,357846,357847,357849,357850,357851,357852,357854,357855,357856,357857,357858,357859,357860,357861,357862,357864,357865,357866,357867,357868,357869,357870,357871,357872,357873,357874,357875,357876,357877,357878,357879,357880,357881,357882,357883,357884,357885,357886,357887,357888,357889,357890,357891,357863"] Tänuüritusel "Läänemaa tunnustab 2021" andis oma preemiad üle kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupp. Fotod Andra Kirna Täna õhtul andis kultuurkapitali Läänemaa ekspertgrupp Haapsalu kultuurikeskuses üle tänavused kultuuri- ja spordipreemiad.

[caption id="attachment_357660" align="alignnone" width="1333"] Kunstiõpetaja Tiiu Randmann-Mihkla. Foto: Andra Kirna[/caption] Tiiu Randmann-Mihkla on äratanud Haapsalus ja Läänemaal tähelepanu nii oma loomingulise tegevuse kui ka kunstihariduse edendamisega. Randmann-Mihkla on juhendanud noori huvikeskuses, õpetanud kunsti nii Wiedemanni gümnaasiumis kui ka Läänemaa ühisgümnaasiumis. Ta on tähelepanu äratanud ka oma näitustega ja kureerinud õpilaste näitusi Haapsalus. Randmann-Mihkla tõi 1982. aastal Tallinnast Haapsallu juhus. „Olin siin varem käinud ainult algklassiekskursioonil,“ ütles ta. „Haapsalu on minu meelest kõige parem koht, kus elada. See on tõeline muinasjutulinn. Eriti nüüd, kui nii palju tehakse korda, ja majad, mis on kaua tühjana seisnud, saavad jälle uue hingamise,“ arvas ta.

[caption id="attachment_352462" align="alignnone" width="2000"] Tiiu Randmann-Mihkla loodab, et raamat toob tema lapsepõlveaja tänapäeva noortele lähemale. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Kunstnikuna ja kunstiõpetajana tuntuks saanud Tiiu Randmann-Mihklal sai kaante vahele esimene ilukirjanduslik raamat, mis pajatab lugusid tema lapsepõlvest Nõmmel. „Vahel tuleb tunne, et peab kirjutama,” ütles Randmann-Mihkla laupäeval Haapsalu raamatukogu lugemissaalis oma vast ilmunud raamatut „Sinisema taeva aeg” esitledes. Autori sõnul sai ta raamatu kirjutamiseks tõuke esimese koroonalaine ajal kodus vanu pilte vaadates ja aru saades, kui vähe teame enne meid elanud inimestest. „Väga tore oleks lugeda mõne minu esivanema kirja pandud mälestusi sellest, kuidas tema lapsepõlves oli,” ütles ta. Randmann-Mihkla tunnistas, et eelkõige laste ja lastelaste jaoks hakkaski ta oma lapsepõlvelugusid kirja panema. „Ühel hetkel sain aru, et see, mida kirja olen pannud, hakkab võtma raamatu kuju,” rääkis ta.

[caption id="attachment_352399" align="alignnone" width="1543"] „Sinisema taeva aja” illustratsioonide autor Kätlin Sadvik-Soon (vasakul), autor Tiiu Randmann-Mihkla ja toimetaja Monika Undo. Foto Kaire Reiljan[/caption] Kunstnikuna tuntud Tiiu Randmann-Mihkla esitles laupäeval Haapsalu raamatukogu lugemissaalis oma lapsepõlvest jutustavat raamatut „Sinisema taeva aeg”. Randmann-Mihkla sõnul sai ta raamatu kirjutamiseks tõuke esimese koroonalaine ajal kodus vanu pilte vaadates ja aru saades kui vähe teame enne meid elanud inimestest.

Aasta viimastel päevadel ilmus Tiiu Randmann-Mihkla lasteraamat „Sinisema taeva aeg“, mida autor laupäeval Haapsalu raamatukogu lugemissaalis esitleb. Tuleb tõdeda, et 2021. aasta oli Randmann-Mihklale väga produktiivne, sest valmis ka luulekogu „Taevased lood“. „Sinisema taeva aeg“ sisaldab mälestuskilde autori lapsepõlvest. Oluliseks tegevuspaigaks on aga Nõmme. Kuigi „Sinisema taeva aeg“ on lasteraamat, sobib see igas vanuses lugejale. Tõsi, laps võiks „Sinisema taeva aega“ koos vanemate või hoopis vanavanematega lugeda, nii on hõlpsam detaile mõista. Krista Kumberg on raamatu kohta tabavalt kirjutanud: „Lapsesilmselt ja -suiselt kurvitab minajutustaja teemalt teemale, kord sügavamale lapsepõlve, siis jälle teismelise aega. Need lood avavad kirjutaja enda „sinisema taeva“ aastad ja kõnetavad kõiki neid praegusi täiskasvanuid, kelle lapsepõlv jäi samasse aega.“

[gallery ids="346774,346776,346778,346780,346782,346784,346786,346789,346791,346795,346797,346799,346801,346803,346805,346808,346810,346812,346814,346816,346820,346825,346829,346833,346837,346841,346847,346851,346855,346859,346863"] Fotod: Malle-Liisa Raigla Tiiu Randmann-Mihkla ja Antti Kammiste koostöönäitus „Hingede aeg” viib külastaja justkui pilve sisse. Randmann-Mihkla on Haapsalu linnagaleriisse ehitanud ruumi – seinad, lagi ja põrand, kõik kaetud vatiiniga ja laest rippumas valguses helkivad padjad. Vatiinist põrandal ootavad vatiinist padjad, helkivad kiletükid. Lisaks on ruumis kolm vatiiniga kaetud tugitooli. Ruumi saabudes on tunne, justkui oleks sattunud pilve sisse. Kunstniku sõnul on ta alati unistanud ruumiinstallatsiooni tegemisest. „Sellise, kuhu saad ise sisse minna või olla osa sellest,” rääkis Randmann-Mihkla. „Ja siis ta tuli. Kust need mõtted alguse saavad – ma ei tea.” Installatsiooni valmistamine võttis Randmann-Mihklal aega üle kahe aasta. Laest rippuvad helkivad padjad on valmistatud Hiinast tellitud aknakilest, mille kunstnik tükeldas ja klammerdas kokku. „Iga õhtu istusin ja klammerdasin,” meenutas ta. Linnagalerii laes ripub ligi 130 patja.

[caption id="attachment_341316" align="alignnone" width="1920"] Liisalota Kroon vormis kunstiks oma vanaema ja vanaisa kirjavahetuse. Foto: Andres Hion[/caption] Haapsalu noorte huvikeskuse kunstistuudio aastanäitus võtab luubi alla aja kogu selle järgnevuses – mineviku, oleviku ja tuleviku. Väljapanekut „Aeg” Haapsalu kultuurikeskuse fuajees võib pidada jätkuks mullusuvisele väljapanekule „Üks päev korraga” Haapsalu kunstikooli hoovigaleriis, kus lapsed olid jäädvustanud esimest koroonakevadet – eriolukorra kehtestamisega läks aeg päevapealt nihkesse, kõik muutus.