Silt: Tarvi Sits

Maavara kaevandamisõiguselt teenitav tulu on Lääne-Nigula ja Lääneranna vallas tänavu suurem kui mullu. Selle põhjus on tõenäoliselt Rail Balticu ja Tallinna-Pärnu maantee ehituse tõttu kasvanud ehitusmaterjali vajadus. Maavara kaevandamisõiguse tasu puhul sõltub omavalitsusele laekuv summa maavara liigist. Vee erikasutusõiguse tasu saab kohalik omavalitsus (KOV) sellelt, kui tema territooriumil tarbitakse põhjavett, võetakse vett mõnest veekogust või pumbatakse välja karjäärist. Põhjavee puhul mängib rolli seegi, millisest kihist seda võetakse. Näiteks kaevandatud tehnoloogilise dolokivi ühe kuupmeetri eest saab kohalik omavalitsus kehtiva seaduse järgi 0,94 eurot, ehituskruusa eest aga 2,02 eurot. Tuhande kuupmeetri vee kohta läheb kvaternaari põhjaveekihist võetud vee puhul omavalitsusele 31,51 eurot, aga karjäärist väljapumbatava sama koguse vee eest 3,82 eurot. Suurte trasside ehitus Lääneranna valla 2026. aasta eelarves oli maavara

Lääneranna vallas valmis oktoobris Leaderi toel seitse laste mänguväljakut. Uued mänguväljakud said toetust üle 100 000 euro ja asuvad Lihulas, Tuudil, Kirblas, Kõmsil, Varblas, Koongas ja Lõpel. Esimesed neli said Leaderi toetust Läänemaalt Kodukant Läänemaa kaudu, Varbla, Koonga ja Lõpe väljakud Pärnumaalt Pärnu lahe partnerluskogu kaudu. „Mõlemad piirkonnad kiitsid meie taotluse heaks, mitte et pool valda saab ja pool ei saa,” märkis Lääneranna vallavanem Tarvi Sits. Lapsed kippusid Lihula linnusemäel asuval väljakul Sitsi sõnul mängima jub

Lääneranna vallavalitsus müüs enampakkumisel maha üle 40 aasta vanuse ratastraktori, mida on kasutatud teedelt lume lükkamiseks. Traktor koos sahaga oli osta.ee keskkonnas enampakkumisel alghinnaga 3000 eurot ja selle summa eest see ka osteti. Pakkujaid oli üks. Lääneranna vallavanem Tarvi Sits ütles Lääne Elule, et traktor oli tublisti tööd teinud, aga kohalik omavalitsus teda enam ei vajanud. „Vanust oli tal ka juba,” märkis Sits. T-150K tüüpi traktor kuulus kunagisele Hanila vallale.

Kui eelmine Lääneranna vallavõim kavandas omavalitsusele kuuluva ettevõtte Lihula Soojus müüki, siis praeguse vallavanema Tarvi Sitsi sõnul sellega ei jätkata. Sits ei välistanud siiski, et millalgi tulevikus tuleb Lihula Soojuse müük uuesti arutlusele, et tagada ettevõtte investeerimisvõimekus ja hea küttehind. „Eelmine vallavõim andis valla väikekatlamajad Lihula Soojusele ehk endale kuuluvale ettevõttele üle hinnaga 550 000 eurot,“ rääkis Sits. Tema sõnul pole koalitsioonil plaanis Lihula Soojuse majanduslikku seisu nõrgestada ja vallale kuuluvast ettevõttest seda raha väikekatlamajade eest välja võtta.

Lääneranna kultuuri- ja noortekeskuse juhi töölepingu ülesütlemine läks vallale maksma üle 10 000 euro. Lääneranna vallavalitsuse töölauale jõudis reedel Pärnu maakohtu otsus, mis tunnistas kultuuri- ja noortekeskuse juhi Reelika Toomi töölepingu ülesütlemise tühiseks, mõistis tema kasuks välja 6900 euro suuruse hüvitise ja 4017,60 euro suuruse menetluskulu hüvitamise. 2024. aastast kultuuri- ja noortekeskuse juhi ametit pidanud Toomi tööleping lõppes mais. Vallavanem Tarvi Sits ütles Lääne Elule, et vallavalitsuses ei olnud sellal ametis kedagi, kes oleks tegelenud kultuuri- ja kogukondade elu arendamisega või seda valdkonda vallavalitsuses esindanud. Nii lõi vallavalitsus kultuuri- ja kogukonnanõuniku ametikoha, vähendades kultuuri- ja noortekeskuse juhi ülesanded. Märtsis pakkus vald Toomile 0,3 töökoormusega kohta kultuuri- ja noortekeskuse juhatajana või võimalust kandideerida uuele nõuniku kohale. Toom koormuse ja palga vähendamisega nõus ei olnud, nõuniku konkursil ei osalenud, leidis aga, et vald oleks pidanud talle nõunikukohta pakkuma. „Uue kultuuri- ja kogukonnanõuniku vastutusalasse lisandus ka raamatukogu ja muuseumi arendustegevuste koordineerimine, mil

Lääneranna vallavalitsus valmistub muutma kahe kunagises Varbla vallas asuva laiu nime – seni Vareserahuks ja Harakarahuks kutsutud laidude uued nimed on Suur Viirg ja Väike Viirg. Laiud jäävad Paatsalu lahe kaldal asuva Tamba küla maa-alale. Ettepaneku nimed ära muuta tegi maa- ja ruumiameti kohanimeregistri töörühm, kuhu omakorda pöördus Tamba külaga seotud kohalik elanik – tema ema on pärit Tamba külast, kus ka ta ise oma lapsepõlvesuved veetis. Pisikesi laide kutsusid toonased külaelanikud tema sõnul Väikeseks Viiraks ja Suureks Viiraks – öeldi, et käidi Väikese Viira peal. Poolsaart ennast kutsuti Viiralaiuks – öeldi, et lehmad on Viiralaidus. Ameti katastritoimingute osakonna spetsialist Kerttu Kuhi märkis oma kirjas vallavalitsusele, et töörühma hinnangul on kohaliku elanik

Lääneranna gümnaasium sai vallavolikogult 82 000 eurot lisaraha, et katta Lihula uue koolihoone kütte- ja elektrikulu tõttu tekkinud puudujääki. Alguses küsis kool koguni üle 150 000 euro, aga leidis siis osa puuduvast rahast eelarvekärbetega. Lihula koolimaja ümber toimuva muudab segaseks see, et Lääneranna gümnaasium koondab mitu üle valla asuvat õppekohta ja selle arvepidamist pole seni valla eelarves eraldi kuluridadena lahti kirjutatud. Vallavanem Tarvi Sits ütles neljapäeval volikogu istungil, et prognoosi järgi on Lääneranna gümnaasiumi Lihula, Varbla, Virtsu ja Kõmsi koolimajade selle aasta küttekulu kokku 155 000 eurot ja elektrile kulub 95 000. Kui suure osa sellest kulust tekitas Lihulas asuv uus, üle 11 miljoni euro maksnud koolimaja, ei osanud Lääneranna gümnaasiumi direktor Rasmus Lippur Lääne Elule reedel öelda. Ta kinnitas aga, et energiakulu kasv on suuresti seotud Lihula koolimajaga. Lippuri selgituse kohaselt mängis oma rolli kõrgem elektrihind, aga teisalt

Kliimaministeerium tahab jagada 12 miljonit eurot nn tuulehoopreemiat kohalike omavalitsuste vahel, kes on kehtestanud detailplaneeringud ja andnud ehitusload tuuleparkidele. Lääneranna ja Lääne-Nigula vallad üritavad summast kokku poolt taotleda. Praegu on eelnõu kooskõlastusringil. Ministeeriumi nõuniku Mattias Tammeti sõnul sõltub toetus tuulikute arvust ja võimsusest ning sellest, kui palju maksab investeering, mille vald selle raha eest teeb. „Näiteks kümne tuuliku ja kokku 70 MW võimsusega pargi puhul oleks kahe etapi toetus kokku 1,54 miljonit eurot,” ütles ta. Ministeeriumi hinnangul võiks lähiaastatel toetuse tingimustele vastata kuni kümme omavalitsust. „See ei tähenda, et kõigile on raha juba tagatud. 12 miljonist kõigile maksimumsummaks ei jätku,” sõnas Tammet. Ühe omavalitsuse toetuse ülempiir kokku on viis miljonit eurot. „Taotlusi rahastatakse nõuetele vastavaks tunnistamise järjekorras, kuni raha jätkub.” „Riigi huvi on tootmisvõimsusi juurde saada. Sestap on eelisse

Lääneranna vallavalitsus pani enampakkumisele üle 40 aasta vanuse ratastraktori, mida on kasutatud teedelt lume lükkamiseks. Lääneranna vallavanem Tarvi Sits ütles Lääne Elule, et traktor on tublisti tööd teinud, aga kohalik omavalitsus teda enam ei vaja. „Vanust on tal ka juba,” märkis Sits. T-150K tüüpi traktor kuulus kunagisele Hanila vallale ja paikneb Vatlas. Traktor alghinnaga 3000 eurot on oksjonil koos sahaga. Jõuvõtuvõlli masinal ei ole. Oksjonikirjelduse kohaselt tuleks käigukast üle vaadata, aga muidu on traktor korras. Oksjon osta.ee internetikeskkonnas lõpeb 28. oktoobri keskpäeval.

Lääneranna vallavalitsus eraldas reservfondist üle 3000 euro, et likvideerida ummistus, mille tagajärjel tekkis üleujutus Lihula peatänava ääres asuval kolmel krundil. Kõigepealt tekkis üleujutus Allika tänaval asuval hoonestamata kinnistul, vesi ähvardas uputada ka tänava enda ja tungis ka kahele Tallinna maanteel asuvale krundile. Lääneranna vallavanema Tarvi Sitsi sõnul tekitas üleujutuse Tallinna mnt 55 kinnistul asuv tõenäoliselt katkine maa-alune vihmaveetoru ja ummistunud truup. Lagunev hoone on erakätes ja seisnud aastakümneid tühjana, kunagi asus seal apteek. Hoone omanikku ei ole Sitsil õnnestunud kätte saada. Teine 3000 eurot reservfondist läks müüri taastamiseks Lihul