Silt: tanel kiik
21
Tanel Kiik: lähiaastatel muutub koroona tavaliseks viiruseks
[caption id="attachment_352892" align="aligncenter" width="2000"]
Tanel Kiik. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi Eestis laialdaselt leviv koroonaviiruse omikrontüvi on võrreldes varasematega oluliselt leebem, on töö- ja tervishoiuministri Tanel Kiige sõnul veel vara koroonat tavalise viiruse alla liigitada.
Varsti algab kolmas koroonakevad. Kuidas Eesti hakkama on saanud?
Eesti on pidanud selle kriisi käigus päris palju õppima. Alustasime 2020. aasta kevadel tundmatust olukorrast, kus meie jaoks oli pandeemia olukord tavapäratu. Maailmas on riike ja piirkondi, kus ollakse rohkem harjunud ohtlike viiruste puhangutega ja nendele reageerimisega. Eestit ei ole varasemad SARS-COV-lained puudutanud.
Mis on Eesti teinud hästi – oleme kriisist välja tulnud suhteliselt väikeste piirangutega, samas vältides haiglate ülekoormust. Oleme suutnud tasakaalu hoida. Eestis on Euroopa mõttes suhteliselt madal suremus. Samal ajal oleme ühiskonna avatuse mõttes olnud esimeste hulgas.
Oleme mitu korda käinud ära Euroopa tipus. Mida Eesti valesti tegi?
Nakatumisnäitaja lugemine on tänamatu töö, olulisem on haiglate koormus. Kaks kolmandikku Euroopa riikidest on käinud kõrgemal kui Eesti ja tipus on olnud eri riike.
Olen alati öelnud, et raskeim oli kevadine laine ja kui ei olnud piisavalt vaktsiine. Nakatumisnäitaja oli kolmandas laines kõrgem ja ilmselt tõuseb ka nüüd omikroni tõttu kõrgemale, kui see oli teises laines. Rääkides haiglakoormusest, oli teine laine kõige hullem. Seda on kinnitanud ka mitmed meditsiinijuhid. Siis oli tipphetkel haiglates 727 patsienti, kellest 670 olid seal Covidi tõttu.
Oli mõni piirang ka üleliigne?
Piirangud mõjuvad paketis, üksikpiirangu mõju ei tea kunagi. Öelda, et mingi neist oli üleliigne, ei saa teaduspõhiselt kuidagi väita.
Kas mõni piirang oli puudu?
Teises laines oleks pidanud piiranguid kiiremini kehtestama. Meil oli valitsuses arutelu, aga alfatüve kiire kasv oleks eeldanud piiranguid nädal-kaks varem.
Millised piirangud selle viirusega enam kunagi tagasi ei tule?
Laiaulatuslikke haridusvaldkonna piiranguid ei tule enam. Lapsed saavad käia koolis – kas siis testide, maskide kandmisega, distantsi hoidmisega riske maandades. Kui koolis on koldeid, siis ka hübriidõppes, aga laiaulatuslikke piiranguid ei tule enam.
Tanel Kiik. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Kuigi Eestis laialdaselt leviv koroonaviiruse omikrontüvi on võrreldes varasematega oluliselt leebem, on töö- ja tervishoiuministri Tanel Kiige sõnul veel vara koroonat tavalise viiruse alla liigitada.
Varsti algab kolmas koroonakevad. Kuidas Eesti hakkama on saanud?
Eesti on pidanud selle kriisi käigus päris palju õppima. Alustasime 2020. aasta kevadel tundmatust olukorrast, kus meie jaoks oli pandeemia olukord tavapäratu. Maailmas on riike ja piirkondi, kus ollakse rohkem harjunud ohtlike viiruste puhangutega ja nendele reageerimisega. Eestit ei ole varasemad SARS-COV-lained puudutanud.
Mis on Eesti teinud hästi – oleme kriisist välja tulnud suhteliselt väikeste piirangutega, samas vältides haiglate ülekoormust. Oleme suutnud tasakaalu hoida. Eestis on Euroopa mõttes suhteliselt madal suremus. Samal ajal oleme ühiskonna avatuse mõttes olnud esimeste hulgas.
Oleme mitu korda käinud ära Euroopa tipus. Mida Eesti valesti tegi?
Nakatumisnäitaja lugemine on tänamatu töö, olulisem on haiglate koormus. Kaks kolmandikku Euroopa riikidest on käinud kõrgemal kui Eesti ja tipus on olnud eri riike.
Olen alati öelnud, et raskeim oli kevadine laine ja kui ei olnud piisavalt vaktsiine. Nakatumisnäitaja oli kolmandas laines kõrgem ja ilmselt tõuseb ka nüüd omikroni tõttu kõrgemale, kui see oli teises laines. Rääkides haiglakoormusest, oli teine laine kõige hullem. Seda on kinnitanud ka mitmed meditsiinijuhid. Siis oli tipphetkel haiglates 727 patsienti, kellest 670 olid seal Covidi tõttu.
Oli mõni piirang ka üleliigne?
Piirangud mõjuvad paketis, üksikpiirangu mõju ei tea kunagi. Öelda, et mingi neist oli üleliigne, ei saa teaduspõhiselt kuidagi väita.
Kas mõni piirang oli puudu?
Teises laines oleks pidanud piiranguid kiiremini kehtestama. Meil oli valitsuses arutelu, aga alfatüve kiire kasv oleks eeldanud piiranguid nädal-kaks varem.
Millised piirangud selle viirusega enam kunagi tagasi ei tule?
Laiaulatuslikke haridusvaldkonna piiranguid ei tule enam. Lapsed saavad käia koolis – kas siis testide, maskide kandmisega, distantsi hoidmisega riske maandades. Kui koolis on koldeid, siis ka hübriidõppes, aga laiaulatuslikke piiranguid ei tule enam. 
