Silt: Talis Vare

[caption id="attachment_436672" align="alignnone" width="1920"] Reedel laaditi dresiin autole, et see Tallinna renoveerimisse viia. Foto: Talis Vare[/caption] Tuleval suvel saab Haapsalu raudteel hakata sõitma kolme eri liiki dresiiniga ehk raudteesõidukiga. Selleks tõsteti reedel õhtul raudteemuuseumi juures kaheteljeline kraanaga mootordresiin AGMu-2274 veokile, et see saaks sõita Tallinna renoveerimisse. Raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul on remondi käigus kavas taastada dresiini algne välimus ja teha see sõidukõlblikuks.

caption id="attachment_434116" align="aligncenter" width="1920"] Raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul mängis suurpõgenemisel raudtee olulist rolli. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Augusti lõpus Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumis avatud mininäitus suurpõgenemisest on sissejuhatus kahe nädala pärast Haapsalu raekojas avatavale samateemalisele näitusele. Raudteemuuseumi mininäitus „Saatuseaasta 1944 Läänemaal. Rööbastelt paati“ jutustab sõja jalust läände põgenemise lugu läbi kahe Eesti raudteelase – eestlase Johannes Saarmanni ja rannarootslase Emil Johannes Markuse. Muuseumi juhataja Talis Vare sõnul peegeldab nende meeste lugu tuhandete oma kodu kaotanute saatust ja mis oleks raudteemuuseumile loomulikum, kui rääkida just raudteelastest. „Väga keeruline on leida pilti toonasest põgenemisest raudteel, sest raudteel oli keelatud pildistada,” ütles Vare. Nõva kandis sündinud Saarmann oli Taebla ja Haapsalu jaamaülem. „Hiljem sai temast Tallinna ühendatud kauba- ja reisijaama ülem – tähtis nina,” ütles Vare. Ta lisas, et Saarmannide perekonnal oli väike puidutööstus, mis tegi ka paate. Nendega põgenes läände kogu perekond. Vare sõnul panid Saarmannid Rootsis aluse firmale Rehband Anatomiska. „Kui guugeldada, siis tegutseb firma siiani, teeb sporditugesid ja -sidemeid, aga firma ei kuulu enam neile,” ütles Vare. Teine, kellest näitus räägib, on Naissaarelt pärit Emil Johannes Markus, kes raudteel töötamise kõrval üritas ülikoolis juurat õppida.

[caption id="attachment_425415" align="alignnone" width="1920"] Raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare sõnul võib aurupungi näitusel kõiki eksponaate oma käega katsuda. Foto: Andra Kirna[/caption] Laupäeval ootavad muuseumid külastajaid kella kümne-üheteistkümneni õhtul ja sisse pääseb ühe euro eest või päris tasuta. „Viis tundi olen täiega kohal,” kinnitas Rõude muuseumi perenaine Maie Kliss Lääne Elule. Laupäeva õhtul kella kuueks tõstab Kliss muuseumi ukse ette kolmed teljed, millel kangast kududa. „Kahed suured ja väiksemad lasteteljed,” ütles Kliss. Ka muuseumis sees on ühtedel telgedel lõim üleval.

[caption id="attachment_424167" align="alignnone" width="1920"] Vene lipuga kilomeetriposti enam raudteejaama juures pole. Foto: arhiiv[/caption] Haapsalu linnapea Urmas Sukles lasi Läänemaa muuseumidel maha võtta Eesti raudtee 0-kilomeetriposti, mis märkis kohta, kust hakati lugema Eesti raudteekilomeetreid. „Minu poole pöördusid linnakodanikud, keda Venemaa lipp keset linna häiris,“ ütles Sukles.

[gallery ids="405863,405865,405867,405869,405871,405873,405875,405877,405879,405881,405883,405885,405887,405889,405891,405893,405895,405897,405899,405901,405903,405905,405907,405909,405911,405913,405915,405917,405919,405921,405923,405925,405927,405929,405931,405933,405935,405937,405939,405941,405943,405945,405947,405949,405951,405953,405955,405957,405959,405961,405963,405965,405967,405969,405971"]     Kolmapäeval kell 11.27 kõlas Haapsalu raudteejaamas suur aplaus – täpselt sel hetkel sai paika muuseumi uusim eksponaat, diiselrongi juhtvagun DR1BJ-2717, mis on viimane säilinud seda tüüpi vagun Eestis. „Läbi õhu saabus rong täna Haapsallu,” ütles Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi juht Talis Vare kui uus veerem oli just paika saanud. Vare sõnul teeb juhtvaguni eriliseks see, et rohkem neid ei ole ega tule. „Kõik ülejäänud on vanametalli läinud,” ütles ta. Ligi kümme aastat tagasi, kui rongid reisijateveo lõpetasid, lubati kõik vanametalli saata. „Täna me lükkame selle kümne aasta taguse uudise ümber,” ütles Vare . Küsimusele, mis siis Haapsallu jõudnud rongi päästis, vastas Vare: „Aldo,” ja viipas käega GoCrafti raudteeveeremi remondijuhi Aldo Siigi poole. „Aldo on südames hoidnud, et ta vanametalli ei läheks ja meie südames oli ta ka,” rääkis Vare.

[caption id="attachment_329258" align="alignnone" width="2000"] Peetrike otsib endale uut marsruuti. Foto: Elen Freivald[/caption] Haapsalu huvisõidurong Peetrike alustab tuleval aastal sõitmist uuel marsruudil, sest remonditud peatänaval pole Peetrikesega võimalik sõita. Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare sõnul tuleb Posti tänav Peetrikese marsruudist välja jätta, sest rong ei ole uue tee ebatasasuste tõttu suuteline peatänaval sõitma.

[caption id="attachment_361843" align="alignnone" width="2000"] Laikmaa muuseumis algas remont. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Taeblas asuvas kunstnik Ants Laikmaa muuseumis algab tuleval nädalal remont, mille käigus saab värskema välimuse muuseumi teine korrus. Haapsalu ja Läänemaa muuseumide kultuuriloomuuseumide juhataja Talis Vare sõnul on plaanis viimistleda põrand ja võimalusel korrastada seinu. Teisel korrusel asuval ahjul, mida enam kütmiseks ei kasutata, on plaanis sisu eemaldada, et see põrandale vähem koormust avaldaks. „Loodame remondiga kevadel valmis jõuda,“ sõnas Vare.

[gallery ids="379411,379412,379413,379414,379415,379416,379417,379418,379419,379420,379421,379422,379423,379424,379425,379426,379427,379428,379429"] Fotod: Urmas Lauri Haapsalu raudteemuuseumi uhkeim eksponaat on 1943. aastal ehitatud Saksa sõjavedur. „Muuseumi andmetel on tegemist kõige vanema säilinud laiarööpmelise raudtee auruveduriga Eestis,” ütles Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare. Veel paarkümmend aastat tagasi kutsuti seda Hitleri veduriks, sest legendi järgi pidi see tooma Adolf Hitleri Venemaale pärast selle alistamist. Ka Vare on seda juttu kuulnud. „Tegelikult on see aga tüüpiline Saksa sõjavedur. 52. seeria vedur on lihtne ja odav, neid tehti kokku üle 6000,” ütles Vare. Kuigi selliseid vedureid valmistati üsna palju, on neid tänapäevani üpris vähe säilinud. „Eestis neid rohkem ei ole,” nentis Vare. „Lätis on sama seeria vedur, kuid sellel on meie omaga võrreldes väikesed erinevused.”