Silt: Talis Vare
Galerii: kraanad tõstsid raudteemuuseumi uue veduri paika (vaata ka loole lisatud videot!)
[gallery ids="450779,450781,450783,450757,450758,450759,450760,450761,450762,450767,450763,450764,450765,450766,450768,450769,450770,450771,450772,450773,450774,450775,450776,450777,450778,450780,450782"]
Reede hommikul tõsteti kahe kraanaga Haapsalu raudteejaama ees rööbastele Elroni ehk AS Eesti Liinirongid poolt raudtee- ja sidemuuseumile kingitud manöövervedur MEV-1.
Vedur tõsteti paika kahes etapis. Kõigepealt asetati rööbastele veduri rattad. Siis tuli oodata seda, et veduri kere tõstmine ei langeks samale ajale Hiiumaa praamilt saabuvate autode linna jõudmisega.
Kui aeg oli küps sõitis treileril oodanud vedurikeret kandev veok Kiltsi tee raudteejaama poolsele sõidurajale. Haapsalu ja Läänemaa muuseumide töötajad pidid siis asuma liiklusreguleerija ametisse
Raudteemuuseumi uus vedur jõudis Haapsallu
[gallery ids="450738,450742,450739,450740,450741,450747,450743,450744,450745,450746"]
Neljapäeva pärastlõunal jõudis treileril Haapsallu raudtee- ja sidemuuseumi uus eksponaat, milleks on AS Eesti Liinirongid poolt muuseumile kingitud ligi 20meetrine ja 56 tonni kaaluv manöövriele
Reedel tõstetakse paika raudteemuuseumi uus vedur
[caption id="attachment_450655" align="alignnone" width="1600"]
MEV-1 Pääskülas. Foto: Talis Vare[/caption]
Ööl vastu reedet, 13. juunit saabub maanteed mööda eriveosega Pääskülast Haapsallu AS Eesti Liinirongid ligi 20meetrine ja 46 tonni kaaluv kingitus raudtee- ja sidemuuseumile – manöövrielektrivedur MEV-1. Reede hommikul seatakse Haapsalu raudteejaamas üles kraanad, millega vedur siis treileri pealt muuseumi juures paika tõstetakse.
Raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare ütles Lääne Elule, et selgub jooksvalt, mis kell reede hommikul kraanad veduri tõstmisega alustavad, kuid lisas, et k
MEV-1 Pääskülas. Foto: Talis Vare[/caption]
Ööl vastu reedet, 13. juunit saabub maanteed mööda eriveosega Pääskülast Haapsallu AS Eesti Liinirongid ligi 20meetrine ja 46 tonni kaaluv kingitus raudtee- ja sidemuuseumile – manöövrielektrivedur MEV-1. Reede hommikul seatakse Haapsalu raudteejaamas üles kraanad, millega vedur siis treileri pealt muuseumi juures paika tõstetakse.
Raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare ütles Lääne Elule, et selgub jooksvalt, mis kell reede hommikul kraanad veduri tõstmisega alustavad, kuid lisas, et k
Haapsalu saab uue veduri
[caption id="attachment_394556" align="alignnone" width="1920"]
Haapsalu raudteejaam. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Järgmisel nädalal saabub Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi uus eksponaat: ainus Eestis mootorvagunist ümberehitatud manöövervedur MEV-1.
Vedur on plaanis Pääsküla depoost ära tuua 12.–13. juunil ja
Haapsalu raudteejaam. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Järgmisel nädalal saabub Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi uus eksponaat: ainus Eestis mootorvagunist ümberehitatud manöövervedur MEV-1.
Vedur on plaanis Pääsküla depoost ära tuua 12.–13. juunil ja 
Sõjamuuseum ratastel jõuab Haapsallu
[caption id="attachment_448693" align="alignnone" width="1920"]![]()
Raudteemuuseum tahab suveks dresiinid sõitma panna
[caption id="attachment_445770" align="alignnone" width="1920"]
Mootordresiin tõsteti mullu sügisel autole ja viidi Iru depoosse. Aprilli lõpuks peaks põhjalikult renoveeritud dresiin tagasi Haapsallu jõudma. Foto Talis Vare.[/caption]
Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab juba sel suvel Haapsalu raudteemuuseumis sõita dresiinide ehk kergete kaheteljeliste raudteesõidukitega.
Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi juhi Talis Vare sõnul on pole sõidumaa küll pikk, vaid paarsada meetrit kaubaaida esisel raudteel.
Mootordresiin tõsteti mullu sügisel autole ja viidi Iru depoosse. Aprilli lõpuks peaks põhjalikult renoveeritud dresiin tagasi Haapsallu jõudma. Foto Talis Vare.[/caption]
Kui kõik läheb plaanipäraselt, saab juba sel suvel Haapsalu raudteemuuseumis sõita dresiinide ehk kergete kaheteljeliste raudteesõidukitega.
Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumi juhi Talis Vare sõnul on pole sõidumaa küll pikk, vaid paarsada meetrit kaubaaida esisel raudteel.
Ilon Wikland sai 95
[caption id="attachment_442660" align="alignnone" width="1920"]
Iloni Imedemaale saabujat tervitab Toomas Volkmanni foto Ilon Wiklandist. Kaire Reiljan[/caption]
Eile tähistas 95. sünnipäeva maailmakuulus illustraator Ilon Wikland, kes on andnud näo Karlssonile, Bullerby lastele ja väikesele Tjorvenile.
Kõigi lillekimpude seas, mis Wiklandini eile jõudsid, on üks Haapsalu ja Läänemaa muuseumide ning teine Eesti riigi poolt, mille andis üle Eesti suursaadik Rootsis Toomas Lukk.
Viimased aastad on Wikland elanud Stockholmi lähedal hooldekodus. „Tal on sinna viidud kirjutuslaud, mille koopia on meil siin Iloni Imedemaal. Tal on valmis paberid ja pliiatsid, aga tütred ütlesid, et ega ta tegelikult enam joonista,” ütles Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõuts. „Jõuluajal saatis tütar Birgitta mulle Ilonist pildi. Ta oli seal hästi reibas.”
Oma kohtumistest Wiklandiga meenutas Kõuts, et kunstnik, kelle põhimõte on olnud elus ettepoole vaadata, vaatab nüüd elule tagasi. „Tal on seda tehes hel
Iloni Imedemaale saabujat tervitab Toomas Volkmanni foto Ilon Wiklandist. Kaire Reiljan[/caption]
Eile tähistas 95. sünnipäeva maailmakuulus illustraator Ilon Wikland, kes on andnud näo Karlssonile, Bullerby lastele ja väikesele Tjorvenile.
Kõigi lillekimpude seas, mis Wiklandini eile jõudsid, on üks Haapsalu ja Läänemaa muuseumide ning teine Eesti riigi poolt, mille andis üle Eesti suursaadik Rootsis Toomas Lukk.
Viimased aastad on Wikland elanud Stockholmi lähedal hooldekodus. „Tal on sinna viidud kirjutuslaud, mille koopia on meil siin Iloni Imedemaal. Tal on valmis paberid ja pliiatsid, aga tütred ütlesid, et ega ta tegelikult enam joonista,” ütles Iloni Imedemaa juhataja Maarja Kõuts. „Jõuluajal saatis tütar Birgitta mulle Ilonist pildi. Ta oli seal hästi reibas.”
Oma kohtumistest Wiklandiga meenutas Kõuts, et kunstnik, kelle põhimõte on olnud elus ettepoole vaadata, vaatab nüüd elule tagasi. „Tal on seda tehes hel
1
Raudteemuuseum saab uued atraktsioonid
[caption id="attachment_436672" align="alignnone" width="1920"] Reedel laaditi dresiin autole, et see Tallinna renoveerimisse viia. Foto: Talis Vare[/caption]
Tuleval suvel saab Haapsalu raudteel hakata sõitma kolme eri liiki dresiiniga ehk raudteesõidukiga.
Selleks tõsteti reedel õhtul raudteemuuseumi juures kaheteljeline kraanaga mootordresiin AGMu-2274 veokile, et see saaks sõita Tallinna renoveerimisse. Raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul on remondi käigus kavas taastada dresiini algne välimus ja teha see sõidukõlblikuks.
Reedel laaditi dresiin autole, et see Tallinna renoveerimisse viia. Foto: Talis Vare[/caption]
Tuleval suvel saab Haapsalu raudteel hakata sõitma kolme eri liiki dresiiniga ehk raudteesõidukiga.
Selleks tõsteti reedel õhtul raudteemuuseumi juures kaheteljeline kraanaga mootordresiin AGMu-2274 veokile, et see saaks sõita Tallinna renoveerimisse. Raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul on remondi käigus kavas taastada dresiini algne välimus ja teha see sõidukõlblikuks. 
Raudtee tõi 80 aastat tagasi põgenikud Läänemaale
caption id="attachment_434116" align="aligncenter" width="1920"] Raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul mängis suurpõgenemisel raudtee olulist rolli. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Augusti lõpus Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumis avatud mininäitus suurpõgenemisest on sissejuhatus kahe nädala pärast Haapsalu raekojas avatavale samateemalisele näitusele.
Raudteemuuseumi mininäitus „Saatuseaasta 1944 Läänemaal. Rööbastelt paati“ jutustab sõja jalust läände põgenemise lugu läbi kahe Eesti raudteelase – eestlase Johannes Saarmanni ja rannarootslase Emil Johannes Markuse.
Muuseumi juhataja Talis Vare sõnul peegeldab nende meeste lugu tuhandete oma kodu kaotanute saatust ja mis oleks raudteemuuseumile loomulikum, kui rääkida just raudteelastest. „Väga keeruline on leida pilti toonasest põgenemisest raudteel, sest raudteel oli keelatud pildistada,” ütles Vare.
Nõva kandis sündinud Saarmann oli Taebla ja Haapsalu jaamaülem. „Hiljem sai temast Tallinna ühendatud kauba- ja reisijaama ülem – tähtis nina,” ütles Vare. Ta lisas, et Saarmannide perekonnal oli väike puidutööstus, mis tegi ka paate. Nendega põgenes läände kogu perekond. Vare sõnul panid Saarmannid Rootsis aluse firmale Rehband Anatomiska. „Kui guugeldada, siis tegutseb firma siiani, teeb sporditugesid ja -sidemeid, aga firma ei kuulu enam neile,” ütles Vare.
Teine, kellest näitus räägib, on Naissaarelt pärit Emil Johannes Markus, kes raudteel töötamise kõrval üritas ülikoolis juurat õppida.
Raudteemuuseumi juhi Talis Vare sõnul mängis suurpõgenemisel raudtee olulist rolli. Foto: Kaire Reiljan[/caption]
Augusti lõpus Haapsalu raudtee- ja sidemuuseumis avatud mininäitus suurpõgenemisest on sissejuhatus kahe nädala pärast Haapsalu raekojas avatavale samateemalisele näitusele.
Raudteemuuseumi mininäitus „Saatuseaasta 1944 Läänemaal. Rööbastelt paati“ jutustab sõja jalust läände põgenemise lugu läbi kahe Eesti raudteelase – eestlase Johannes Saarmanni ja rannarootslase Emil Johannes Markuse.
Muuseumi juhataja Talis Vare sõnul peegeldab nende meeste lugu tuhandete oma kodu kaotanute saatust ja mis oleks raudteemuuseumile loomulikum, kui rääkida just raudteelastest. „Väga keeruline on leida pilti toonasest põgenemisest raudteel, sest raudteel oli keelatud pildistada,” ütles Vare.
Nõva kandis sündinud Saarmann oli Taebla ja Haapsalu jaamaülem. „Hiljem sai temast Tallinna ühendatud kauba- ja reisijaama ülem – tähtis nina,” ütles Vare. Ta lisas, et Saarmannide perekonnal oli väike puidutööstus, mis tegi ka paate. Nendega põgenes läände kogu perekond. Vare sõnul panid Saarmannid Rootsis aluse firmale Rehband Anatomiska. „Kui guugeldada, siis tegutseb firma siiani, teeb sporditugesid ja -sidemeid, aga firma ei kuulu enam neile,” ütles Vare.
Teine, kellest näitus räägib, on Naissaarelt pärit Emil Johannes Markus, kes raudteel töötamise kõrval üritas ülikoolis juurat õppida. 
Muuseumiöö Läänemaal: aurupungist kangastelgedeni
[caption id="attachment_425415" align="alignnone" width="1920"] Raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare sõnul võib aurupungi näitusel kõiki eksponaate oma käega katsuda. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäeval ootavad muuseumid külastajaid kella kümne-üheteistkümneni õhtul ja sisse pääseb ühe euro eest või päris tasuta.
„Viis tundi olen täiega kohal,” kinnitas Rõude muuseumi perenaine Maie Kliss Lääne Elule. Laupäeva õhtul kella kuueks tõstab Kliss muuseumi ukse ette kolmed teljed, millel kangast kududa. „Kahed suured ja väiksemad lasteteljed,” ütles Kliss. Ka muuseumis sees on ühtedel telgedel lõim üleval.
Raudtee- ja sidemuuseumi juhataja Talis Vare sõnul võib aurupungi näitusel kõiki eksponaate oma käega katsuda. Foto: Andra Kirna[/caption]
Laupäeval ootavad muuseumid külastajaid kella kümne-üheteistkümneni õhtul ja sisse pääseb ühe euro eest või päris tasuta.
„Viis tundi olen täiega kohal,” kinnitas Rõude muuseumi perenaine Maie Kliss Lääne Elule. Laupäeva õhtul kella kuueks tõstab Kliss muuseumi ukse ette kolmed teljed, millel kangast kududa. „Kahed suured ja väiksemad lasteteljed,” ütles Kliss. Ka muuseumis sees on ühtedel telgedel lõim üleval.