Silt: Taebla
15
Taebla kogukonnakogu tahab bussipeatusse kaameraid
[caption id="attachment_302095" align="alignnone" width="2000"]
Taebla bussijaam. Arvo Tarmula[/caption]
Taebla kogukonnakogu on teinud Lääne-Nigula vallavalitsusele ettepaneku, et vald taotleks politseilt Taebla bussipeatuse ja poe ümbrusse kaamera paigutamist.
Taebla kogukonnakogu esimehe Jüri Bachmani sõnul arutas kogukonnakogu läinud nädalal Taebla turvalisuse teemat ning leidis, et just bussipeatuse ja kaupluse ümbrus on kohad, kus inimesi kõige rohkem liigub ja kus ka kõige sagedamini probleeme võib tekkida.
Taebla bussijaam. Arvo Tarmula[/caption]
Taebla kogukonnakogu on teinud Lääne-Nigula vallavalitsusele ettepaneku, et vald taotleks politseilt Taebla bussipeatuse ja poe ümbrusse kaamera paigutamist.
Taebla kogukonnakogu esimehe Jüri Bachmani sõnul arutas kogukonnakogu läinud nädalal Taebla turvalisuse teemat ning leidis, et just bussipeatuse ja kaupluse ümbrus on kohad, kus inimesi kõige rohkem liigub ja kus ka kõige sagedamini probleeme võib tekkida. 
Taebla liikluskaamera tuli Reiust
[caption id="attachment_299892" align="alignnone" width="2000"]
Kiiruskaamera Taeblas Haapsalu–Tallinna maanteel. Arvo Tarmula[/caption]
Teisipäeval paigaldas maanteeamet Taeblasse Haapsalu-poolsele sissesõidule kiiruskaamerakapi. Millal kaamera tööle hakkab, pole veel teada.
Varem mõõtis kiiruskaamera autode kiirust Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Reiu külas.
Maanteaameti teehoiu korraldamise osakonna juhataja Erkki Vaheoja sõnul tegi amet kaamera paigaldamise otsuse koos Lääne-Nigula vallavalitsusega. „Otsusele eelnes liiklussageduse, tegeliku sõidukiiruse ja vigastatutega liiklusõnnetuste analüüs,” ütles Vaheoja.
Kiiruskaamera Taeblas Haapsalu–Tallinna maanteel. Arvo Tarmula[/caption]
Teisipäeval paigaldas maanteeamet Taeblasse Haapsalu-poolsele sissesõidule kiiruskaamerakapi. Millal kaamera tööle hakkab, pole veel teada.
Varem mõõtis kiiruskaamera autode kiirust Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Reiu külas.
Maanteaameti teehoiu korraldamise osakonna juhataja Erkki Vaheoja sõnul tegi amet kaamera paigaldamise otsuse koos Lääne-Nigula vallavalitsusega. „Otsusele eelnes liiklussageduse, tegeliku sõidukiiruse ja vigastatutega liiklusõnnetuste analüüs,” ütles Vaheoja. 
Gaasi näkku ja rauad peale – kas te olete debiilikud?
[caption id="attachment_298744" align="alignnone" width="224"]
Kaks politseinikku murravad 18aastast noormeest. Foto: erakogu[/caption]
Reede õhtul puhkes Taebla bussipeatuses politseinike ja nelja noore inimese vahel rüselus, millest kuulis kiiresti terve Eesti.
Nimetame noori eesnimedega: Ragne, tema vend Rünno, viimase pruut Kelli ja nende kõigi sõber Tanel, keda politsei kutsub oma teadetes 23aastaseks meheks. Kell oli umbes 20.50, Paliverre viiva bussini oli aega 16 minutit, kui politseipatrull bussijaamaputka juurde keeras.
Sotsiaalmeedias jagatud videos on näha, kuidas kaks tursket politseinikku suruvad vastu maad kleenukese noormehe. Üks politseinikest astub saapaga 18aastase noormehe käele, et takistada tal vastu rabelemast. Videos kostavad ka tekstikatked.
„Palun lõpetage ära, palun! Te astusite ta käe peale! Kas politsei käitub niimoodi, et annate lõuga lihtsalt!” hüüab meeleheitel naishääl.
„Eemale! Võtame rahulikult! Minge palun eemale! Lase käerauast lahti!” kostavad politseinike hääled, kes kuidagi ei saa jagu istudes maas väänlevast Rünnost. Teda riietest tirides tuleb noorukil särk peaaegu seljast. Kui sõrmedele astumine välja arvata, siis pole aru saada, et politseinikud tegutseks jõuliselt. Pigem paistab videost kohmakas puntratants.
Kaks politseinikku murravad 18aastast noormeest. Foto: erakogu[/caption]
Reede õhtul puhkes Taebla bussipeatuses politseinike ja nelja noore inimese vahel rüselus, millest kuulis kiiresti terve Eesti.
Nimetame noori eesnimedega: Ragne, tema vend Rünno, viimase pruut Kelli ja nende kõigi sõber Tanel, keda politsei kutsub oma teadetes 23aastaseks meheks. Kell oli umbes 20.50, Paliverre viiva bussini oli aega 16 minutit, kui politseipatrull bussijaamaputka juurde keeras.
Sotsiaalmeedias jagatud videos on näha, kuidas kaks tursket politseinikku suruvad vastu maad kleenukese noormehe. Üks politseinikest astub saapaga 18aastase noormehe käele, et takistada tal vastu rabelemast. Videos kostavad ka tekstikatked.
„Palun lõpetage ära, palun! Te astusite ta käe peale! Kas politsei käitub niimoodi, et annate lõuga lihtsalt!” hüüab meeleheitel naishääl.
„Eemale! Võtame rahulikult! Minge palun eemale! Lase käerauast lahti!” kostavad politseinike hääled, kes kuidagi ei saa jagu istudes maas väänlevast Rünnost. Teda riietest tirides tuleb noorukil särk peaaegu seljast. Kui sõrmedele astumine välja arvata, siis pole aru saada, et politseinikud tegutseks jõuliselt. Pigem paistab videost kohmakas puntratants. 
Läänemaa saab taas villavabriku
[caption id="attachment_244692" align="alignleft" width="900"]
Emanuele Scipioni (paremal) selgitab Angeli Korjusele ja Mart Veskile, kuidas masin nii välja timmida, et heie oleks ühtlane ning sobiva paksusega. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Neljapäeva pärastlõunal tulid Taebla vallamaja ühes tiivas tegutsevast villavabrikust esimesed meetrid heiet.
Villahundi ja kraasimispingi tootnud Itaalia firma Ramella tehnikapealik Emanuele Scipioni timmis midagi elektrikilbis ning ühtäkki võttiski kraasimispink tuurid üles.
“Ise ka ei uskunud, et sinnamaani jõuame,” laususid Angeli Korjus ja tema elukaaslane Mart Veski ühest suust. “Pitsikeskuse rahvas ootab, et tulevikus saaksime teha lõnga ka Haapsalu sallide jaoks.”
Lõngani läheb veel aega
Lõngani läheb veel aega, sest esimese hooga pannakse käima kraasimismasin, millest tuleb nii heiet kui ka viltimiseks sobilikku villalinti. “Lõng on järgmine osa, sest need masinad tulevad järgmisel aastal,” nentis Veski.
“Võib-olla,” täpsustas Korjus, lisades, et enne, kui PRIA pole oma toetusraha andmise otsust teinud, nad ketruspinki tellida ei riski.
Emanuele Scipioni (paremal) selgitab Angeli Korjusele ja Mart Veskile, kuidas masin nii välja timmida, et heie oleks ühtlane ning sobiva paksusega. Foto: Urmas Lauri[/caption]
Neljapäeva pärastlõunal tulid Taebla vallamaja ühes tiivas tegutsevast villavabrikust esimesed meetrid heiet.
Villahundi ja kraasimispingi tootnud Itaalia firma Ramella tehnikapealik Emanuele Scipioni timmis midagi elektrikilbis ning ühtäkki võttiski kraasimispink tuurid üles.
“Ise ka ei uskunud, et sinnamaani jõuame,” laususid Angeli Korjus ja tema elukaaslane Mart Veski ühest suust. “Pitsikeskuse rahvas ootab, et tulevikus saaksime teha lõnga ka Haapsalu sallide jaoks.”
Lõngani läheb veel aega
Lõngani läheb veel aega, sest esimese hooga pannakse käima kraasimismasin, millest tuleb nii heiet kui ka viltimiseks sobilikku villalinti. “Lõng on järgmine osa, sest need masinad tulevad järgmisel aastal,” nentis Veski.
“Võib-olla,” täpsustas Korjus, lisades, et enne, kui PRIA pole oma toetusraha andmise otsust teinud, nad ketruspinki tellida ei riski. 
Koolilapsed jõid jaanipeol haljast viina
[caption id="attachment_241210" align="alignright" width="900"]
Taebla jaanituli. Foto: Kauro Kuik[/caption]Taebla jaanitulel laupäeva õhtul jõid koolilapsed plasttopsidest viina, kedagi vahele ei võetud.
Umbes kümneliikmeline poiste ja tüdrukute seltskond tuli peoplatsile kella 9 ajal õhtul. Noortel olid seljakotis alkoholipudelid, kahel tüdrukul aga pooleliitrised plasttopsid viinaga. Peoplatsil hakkasid koolinoored, kel vanust silma järgi otsustades 15–16 aastat, segama rummi ja viina mahlaga. Joogi vahele tõmmati suitsu. Suurem osa seltskonnast olid Haapsalu põhikooli õpilased.
Üks tüdrukuist helistas tõenäoliselt emale või isale. Kui oli saanud loa, et ei pea õhtul koju tulema ja võib sõbranna juurde ööbima minna, hüüdis ta sõpradele rõõmsalt, et võib nüüd juua nii palju, kui tahab.
Taebla jaanituli. Foto: Kauro Kuik[/caption]Taebla jaanitulel laupäeva õhtul jõid koolilapsed plasttopsidest viina, kedagi vahele ei võetud.
Umbes kümneliikmeline poiste ja tüdrukute seltskond tuli peoplatsile kella 9 ajal õhtul. Noortel olid seljakotis alkoholipudelid, kahel tüdrukul aga pooleliitrised plasttopsid viinaga. Peoplatsil hakkasid koolinoored, kel vanust silma järgi otsustades 15–16 aastat, segama rummi ja viina mahlaga. Joogi vahele tõmmati suitsu. Suurem osa seltskonnast olid Haapsalu põhikooli õpilased.
Üks tüdrukuist helistas tõenäoliselt emale või isale. Kui oli saanud loa, et ei pea õhtul koju tulema ja võib sõbranna juurde ööbima minna, hüüdis ta sõpradele rõõmsalt, et võib nüüd juua nii palju, kui tahab.