Silt: Sulev Vare
1
Läänemaal elab paar hundikarja
[caption id="attachment_251800" align="aligncenter" width="900"]
2018. aasta talvel fotokaamera objektiivi ette jäänud Noarootsi võsavillem võib olla juba surmatud, sest igal talvel kütitakse peaaegu iga teine hunt. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption]
Igasuvine keskkonnaagentuuri koostatud ulukiseire aastaaruandes on kirjas, et läinud sügisel elas Eestis 25 hundipesakonda. Paar hundikarja pesitseb Läänemaal, lisaks mõni pesakond ka maakonna idapiiril.
“Ei ole väga palju neid, võib-olla on üks pesakond Suursoos. Paar pesakonda kõige rohkem,” nentis Hiiumaa, Läänemaa ja Pärnumaa jahindusnõukogu esimees Sulev Vare.
Eesti suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava aastateks 2012-2021 seab eesmärgiks säilitada Eestis 15-25 kutsikatega hundikarja (kokku 150-250 hunti).
2018. aasta talvel fotokaamera objektiivi ette jäänud Noarootsi võsavillem võib olla juba surmatud, sest igal talvel kütitakse peaaegu iga teine hunt. Foto: Valeri Štšerbatõh[/caption]
Igasuvine keskkonnaagentuuri koostatud ulukiseire aastaaruandes on kirjas, et läinud sügisel elas Eestis 25 hundipesakonda. Paar hundikarja pesitseb Läänemaal, lisaks mõni pesakond ka maakonna idapiiril.
“Ei ole väga palju neid, võib-olla on üks pesakond Suursoos. Paar pesakonda kõige rohkem,” nentis Hiiumaa, Läänemaa ja Pärnumaa jahindusnõukogu esimees Sulev Vare.
Eesti suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava aastateks 2012-2021 seab eesmärgiks säilitada Eestis 15-25 kutsikatega hundikarja (kokku 150-250 hunti). 
Keskkonnaamet vaatab Tagalahe umbekasvamist tegevusetult pealt
Kuigi Tagalahte on uuritud üle 20 aasta, pole keskkonnaametil plaani, mida Eesti kõige kehvemas seisus oleva rannikuveekoguga ette võtta.
Tagalaht on eutrofeerunud – lämmastikku ja fosforit täis – ning laht kasvab kinni. Üks uuring järgneb teisele, sest Eestil Euroopa Liidu liikmena on kohustus oma veekogude, sh Haapsalu lahe seisundi kohta aru anda. Uuringutele ja aruteludele ei ole tegusid järgnenud.
