Silt: rasmus lippur

[caption id="attachment_364465" align="alignnone" width="2000"] Metsküküla algkool. Foto: Urmas Lauri[/caption] Metsküla kooli lapsed kanti kohe pärast vallavalitsuse otsust vanemate teadmata kiirkorras Lääneranna valla kõige suurema kooli nimekirja. Metsküla lapsevanematel ei jäänud neljapäeva õhtul muud üle kui pead vangutada või perekonnaseaduse järele haarata, sest selleks ajaks, kui nad vallavalitsuse teate kätte said, oli nende laps vanemate teadmata kantud Lihula gümnaasiumi nimekirja. „Minu teada ei ole kohus piiranud minu õigust ise emana oma laste hariduse üle otsustada,“ ütles Metsküla lapsevanem Cariina Pähk. Lääneranna vallavalitsuse otsusega määrati Lihula kooli 17 Metsküla kooli last. Vanemate sõnul lapsed sundkorras määratud koolis käima ei hakka ja koolitöö Metskülas jätkub nagu seni: lapsed käivad koolis, õpetajad õpetavad ja lapsevanemad ootavad kohtust õigust. Esialgse õiguskaitse taotlus on ringkonnakohtusse antud ja halduskohtus on menetlus pooleli. „Mina olen valinud oma lastele kooli. See on Metsküla kool ja lapsed käivad Metskülas,“ ütles Pähk Lääne Elule neljapäeval. Metsküla koolijuht Pille Kaisel kinnitas matemaatikatunni andmise kõrvalt, et koolitöö Metskülas läheb edasi. „Huvitav on see, et nemad ametnikena teavad lapsevanemaist paremini, mis on laste huvides,“ ütles Metsküla kooli lapsevanem, filmitegija Katri Rannastu. Jõupositsioonilt tegutsemine ja oma valla rahva soovidega mittearvestamine on Rannastu sõnul saanud Läänerannas pigem reegliks kui erandiks. „Vald suhtleb meiega vaid läbi paragrahvide, määruste ja ähvarduste,“ märkis Rannastu.

[caption id="attachment_403494" align="alignnone" width="823"] Rasmus Lippur. Foto: erakogu[/caption] Lääneranna vallavalitsus valis Lihula gümnaasiumi juhiks kolonelleitnant Rasmus Lippuri, kes alustab tööd 1. augustist. Lääneranna haridusjuhi Jane Metsa sõnul oli otsus konsensuslik. Neljast kandidaadist pääses vestlusele kaks, kellest valiti välja Lippur. Lääne Elule ütles Lippur, et kandideeris Lihula koolijuhiks, sest see tundus talle huvitav.

[caption id="attachment_173474" align="alignnone" width="1200"] Rasmus Lippur, kes 2016.-2018. aastal juhtis kaitseliidu Lääne malevat, hakkab nüüd juhtima Lihula gümnaasiumi. Foto arhiiv[/caption] Kaitseliidu Läänemaa maleva endisest pealikust Rasmus Lippurist saab Lihula gümnaasiumi uus direktor, teatas Lääneranna vallavalitsus. Vallavalitsuse teatel jõudis Lihula gümnaasiumi direktori konkursil vestlusvooru kaks kandidaati ja peale põhjalikku arutelu otsustas valikukomisjon teha ettepaneku asuda direktori ametikohale Lippurile.

Sel nädalavahetusel toimuma pidanud Kaitseliidu õppus Orkaan toimus tänavu eriti väikeses mahus – kohale tulnud kaitseliitlaste andmed kirjutati üles, vaadati varustus üle ja saadeti koju tagasi.

[caption id="attachment_225678" align="alignleft" width="800"] Rasmus Lippur Kabulis. Foto: erakogu[/caption] Kaitseliidu Lääne maleva pealik Rasmus Lippur saabus suve hakul tagasi poole aasta pikkuselt missioonilt Afganistani pealinnast Kabulist. Kõige ehmatavamad kogemused, mille malevapealik Afganistanis läbi elas, olid kaks maavärinat. „Esimene oli väike, aga teisega värises maa minut aega ja imelik oli tunda, kuidas ratastega tool sõitma hakkas,” meenutas ta. Teine maavärin oli magnituudiga 6,5, aga et epitsenter oli kaugel, jäid Kabulis majad terveks. Lippur teenis Afganistanis NATO Resolute Support Missioni peakorteris, kus ta oli staabiülema asetäitja. „Personal, logistika, side, insenerid, ehitamine,” loetles Lippur oma ülesandeid. Suurem osa päevast mööduski staabis arvuti taga. Lippuri ülemuseks oli itaallasest kindralmajor ja töökaaslasteks samuti seitse itaallast. Rahvaste paabel Kabuli kesklinnas, presidendipaleest 600 meetri kaugusel asuvas sõjaväebaasis töötas 2000 inimest kolmekümnest riigist. „See oli huvitav,” tunnistas Lippur, kelle sõnul löövad rahvuslikud stereotüübid ikka välja. „Kui sakslane ütles, et ta võib päevakava suhtes paindlik olla, siis hakkasid kõik naerma,” tõi ta näiteks. Rahvaste paablis tuli arvestada eri kultuuride, kommete ja arusaamadega. Lippur tõi näiteks, et kui eestlane ütleb okey,tähendab see, et kõik on hästi, ameeriklastel tähendas okey, et asi on nii ja naa. „Kui on hästi, siis ta kasutab sõnu ecxellent (suurepärane), outstanding (väljapaistev) jne,” selgitas Lippur. Ta lisas, et võõrastav oli näiteks see, et kohalik kolonel võttis rääkides sul käest kinni. Suhtluskeel oligi inglise keel; mida sõnadesse ei osatud panna, seletati kehakeeles. „Öeldakse, et kõige levinum keel maailmas pidi olema bad english (halb inglise keel – toim.),” nimetas Lippur. Kuigi Eesti kaitseväelastest oli Lippur oma baasis ainus, sai ta siiski kaks korda päevas söögilauas eesti keelt rääkida, kuna samas baasis oli ka Eesti politsei ametnik. Praegu kuuleb baasis eesti keelt rohkem, sest juuni algul läks sinna jalaväerühm Estpla-27, kelle ülesanne on turvata baasist välja minevaid nõunikke. Elu sõjaväebaasis on üsna spartalik, kuigi kõik vajalik oli turvaliste müüride vahel olemas. Tuba jagas Lippur ameeriklasega. „Kolonelleitnandid elavad kahekesi toas, kolonelist alates saab üksi tuppa,” selgitas ta. Õhtuid sai veeta filme vaadates või raamatuid lugedes. Lippuri sõnul luges ta väga palju. „Puhkuselt tagasi minnes võtsin Eestist kaasa raamatuid ja šokolaadi,” ütles ta. Baasi sööklas pakuti enamasti kuivatatud ja külmutatud toorainest valmistatud roogi. Toiduained toodi kõik välismaalt. Igal reedel oli baasi juuures turg, kus kontrollitud taustaga ärimehed võisid kaupa pakkuda. „Päris turule minna ei lastud, see oleks olnud liiga ohtlik,” lisas Lippur. Puhkepäevi missioonil ei olnud – tööd tehti seitse päeva nädalas. Vaid reedeti, pühapäeviti ja jõulupühal võis tööpäeva alustada kell 12. Kuigi baasis oli turvaline, pidi laetud relv siiski kogu aeg kaasas olema ning kiiver ja killuvest käeulatuses. „Meiesugustel oli kaks ohtu: kas baasi ründamine väljastpoolt või sisemine rünnak, kus keegi kohalik keerab relva meie poole.” Mõnes baasis on viimast ka juhtunud.