Silt: Rannarootsi muuseum
Rannarootsi muuseum ehitab jõuluturuks lumememmesid
[caption id="attachment_288882" align="alignnone" width="1152"]
Ülo Kalm näitab ligi kolme meetri kõrgust lumememme, millele enne laupäevast jõuluturgu viimast lihvi antakse. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Laupäeval Rannarootsi muuseumis peetavaks Vanasadama jõuluturuks panevad muuseumitöötajad maja ette püsti kaks lumememme, mis jäävad sinna terveks jõuluajaks.
„Kui lund ei ole, siis peab ise selle eest hea seisma, et lume teema elus oleks,” ütles Rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa.
Muuseumi kontorimajas on otsapidi lae külge kinnitatud umbes kolme meetri kõrgune kummipallidest lumememm, millele Raagmaa, muuseumi direktor Ülo Kalm ja teadur Jorma Friberg viimast lihvi annavad. Poole väiksem memm, kollane ämber mütsiks peas, on juba valmis ja ootab ülespanemist.
Ülo Kalm näitab ligi kolme meetri kõrgust lumememme, millele enne laupäevast jõuluturgu viimast lihvi antakse. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Laupäeval Rannarootsi muuseumis peetavaks Vanasadama jõuluturuks panevad muuseumitöötajad maja ette püsti kaks lumememme, mis jäävad sinna terveks jõuluajaks.
„Kui lund ei ole, siis peab ise selle eest hea seisma, et lume teema elus oleks,” ütles Rannarootsi muuseumi peavarahoidja Anu Raagmaa.
Muuseumi kontorimajas on otsapidi lae külge kinnitatud umbes kolme meetri kõrgune kummipallidest lumememm, millele Raagmaa, muuseumi direktor Ülo Kalm ja teadur Jorma Friberg viimast lihvi annavad. Poole väiksem memm, kollane ämber mütsiks peas, on juba valmis ja ootab ülespanemist. Galerii: Peaminister tuli paadipõgenikke meenutama
[caption id="attachment_283903" align="alignnone" width="1152"]
See teater lõpetas mälestusürituse Rannaroosti muuseumis teatraliseeritud etendusega. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Rannarootsi muuseumi ette paadipõgenike mälestusmärgile jäid põlema kümned mälestusküünlad, kui eile õhtupoolikul meenutati seal 75 aastat tagasi toimunud suurt põgenemist.
Küünla asetas mälestusmärgile ka peaminister Jüri Ratas ning Rootsi ja Soome suursaadikud.
„Tulge, viimane paat läheb,” hõikas vanamoodsais rõivis ja suurrätiga naine kõigile, kes olid mälestushetkelekogunenud. Rannarootsi muuseumi kai äärest läkski paat – osa inimesi mahtus peale, osa aga mitte ja nemad jäid kaldalt järele lehvitama. „Täitsa pisara võttis silma,” tunnistas ajaloolane Juta Holst pärast See teatri väikest lavastust.
Üks, kes 1944. aasta sügisel koos perega Haapsalu Uus-Sadamas viimast põgenikelaeva ootas, oli toona 10aastane Sviby tüdruk Ingrid Tõnts. „Seal oli päris palju inimesi ja me ootasime mitu päeva, aga paati ei tulnudki,” lisas ta. Selle asemel ootas tema peret viis aastat hiljem küüditamine, kust kõik õnneks elu ja tervisega tagasi tulid.
[gallery ids="283853,283854,283855,283856,283857,283858,283859,283860,283861,283862,283863,283864,283865,283866,283867,283868,283869,283870,283871,283872,283873,283874,283875,283876,283877,283878,283879,283880,283881,283882,283883,283884,283885,283886,283887,283888,283889,283890,283891,283892,283893,283894,283895,283896,283897,283898,283899,283900,283901,283902,283903,283904,283905,283906,283907,283908,283909,283910,283911,283912,283913,283914,283915,283916,283917,283918,283919,283920,283921,283922,283923,283924,283925"]
See teater lõpetas mälestusürituse Rannaroosti muuseumis teatraliseeritud etendusega. Foto Arvo Tarmula[/caption]
Rannarootsi muuseumi ette paadipõgenike mälestusmärgile jäid põlema kümned mälestusküünlad, kui eile õhtupoolikul meenutati seal 75 aastat tagasi toimunud suurt põgenemist.
Küünla asetas mälestusmärgile ka peaminister Jüri Ratas ning Rootsi ja Soome suursaadikud.
„Tulge, viimane paat läheb,” hõikas vanamoodsais rõivis ja suurrätiga naine kõigile, kes olid mälestushetkelekogunenud. Rannarootsi muuseumi kai äärest läkski paat – osa inimesi mahtus peale, osa aga mitte ja nemad jäid kaldalt järele lehvitama. „Täitsa pisara võttis silma,” tunnistas ajaloolane Juta Holst pärast See teatri väikest lavastust.
Üks, kes 1944. aasta sügisel koos perega Haapsalu Uus-Sadamas viimast põgenikelaeva ootas, oli toona 10aastane Sviby tüdruk Ingrid Tõnts. „Seal oli päris palju inimesi ja me ootasime mitu päeva, aga paati ei tulnudki,” lisas ta. Selle asemel ootas tema peret viis aastat hiljem küüditamine, kust kõik õnneks elu ja tervisega tagasi tulid.
[gallery ids="283853,283854,283855,283856,283857,283858,283859,283860,283861,283862,283863,283864,283865,283866,283867,283868,283869,283870,283871,283872,283873,283874,283875,283876,283877,283878,283879,283880,283881,283882,283883,283884,283885,283886,283887,283888,283889,283890,283891,283892,283893,283894,283895,283896,283897,283898,283899,283900,283901,283902,283903,283904,283905,283906,283907,283908,283909,283910,283911,283912,283913,283914,283915,283916,283917,283918,283919,283920,283921,283922,283923,283924,283925"]
Kuidas Ruhnu Korsi talust muuseum sai?
caption id="attachment_280908" align="aligncenter" width="2048"]
Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm loob suurt pilti Ruhnu piirivalvekordonist ja Korsi talust. Foto. Urmas Lauri[/caption]
Rannarootsi muuseum tahab oma käsutusse saada Ruhnu saarel paiknevat ajaloolist piirivalvekordoni hoonestut, et laiendada muuseumi Ruhnu filiaali.
Kordoni oma valdusse saamiseks on Kalmu sõnul mitu põhjust. Ruhnu vald soovib senist muuseumimaja kasutada korterelamuna ning muuseum omakorda vajab ekspositsiooni paremaks esitlemiseks lisapinda.
Kalm paigutaks kordonisse osa Ruhnu muuseumi püsiekspositsioonist, ehitaks nõuetele vastava muuseumi fondihoidla ning elu- ja majutusruumid kas muuseumi töötajale või külalistele. Korsi talu jääks sellisel juhul muuseumi vabaõhumuuseumi osaks.
Rannarootsi muuseumi direktor Ülo Kalm loob suurt pilti Ruhnu piirivalvekordonist ja Korsi talust. Foto. Urmas Lauri[/caption]
Rannarootsi muuseum tahab oma käsutusse saada Ruhnu saarel paiknevat ajaloolist piirivalvekordoni hoonestut, et laiendada muuseumi Ruhnu filiaali.
Kordoni oma valdusse saamiseks on Kalmu sõnul mitu põhjust. Ruhnu vald soovib senist muuseumimaja kasutada korterelamuna ning muuseum omakorda vajab ekspositsiooni paremaks esitlemiseks lisapinda.
Kalm paigutaks kordonisse osa Ruhnu muuseumi püsiekspositsioonist, ehitaks nõuetele vastava muuseumi fondihoidla ning elu- ja majutusruumid kas muuseumi töötajale või külalistele. Korsi talu jääks sellisel juhul muuseumi vabaõhumuuseumi osaks. 














