Silt: presidendivalimised
Jaanus Riimets: vajame ühtsuse presidenti
[caption id="attachment_253957" align="alignnone" width="1003"] Jaanus Riimets. Foto: erakogu[/caption]
Pole enam jäänud rohkem kui mõni kuu selleni, kui meie rahva esindajad valivad meie rahvale tähtsaima esindaja. On küll kahju, et seda valimist pole seni usaldatud rahva enda kätte, aga see selleks.
Elame taastatud vabariigi ajaloo kõige keerulisemal ajal. Majandusraskused on üks asi, aga kui me arukalt ei käitu, võib meie omaette olemine siin vastuolulises maailmas olla ohus. Just eriti selle tõttu peab Eestit esindama ja Eesti riigipea olema inimene, kel on rahva enamuse selge toetus ning kes on ka aus ja hea inimene. Ma ei nimeta siin ühtki nime, aga ridade vahelt pole raske ära arvata, mis suunas jutt läheb.
Samas, kui leitakse keegi, kes veel enam täidaks nimetatud tingimused, valitagu siis tema, kuigi ei ole sellist meest või naist väga märgata. On iseloomulik, et oma va
Donald Trump vs Joe Biden: USA valimised kui loodusõnnetus
[caption id="attachment_315232" align="aligncenter" width="1962"]
Analüütik USA kaardi ees valmistulemust kombineerimas on alates teisipäevaõhtust tuttav telepilt ameeriklaste kodudes. Kuvatõmmis CNNi saatest[/caption]
Teisipäeva õhtust alates on pilt ja jutt USA peamistes ülemaalistes telekanalites ja võrgumeedias üsna ühesugune – rääkivad pead maakaardi ees rehkendavad ja kombineerivad protsente, kirjutab ajakirjanik Californias San Joses elav ajakirjanik Margus Välja.
Eesti aja järgi vähemalt eile ehk reede hommikuni oli see nii. Kes elab tuliselt kaasa, kes ei vaata ekraani poolegi. On raske uskuda, et riigis, kus elab ligi 330 miljonit inimest (neist arvatavalt 240 miljonit hääleõiguslikku kodanikku), võib võistlevate poolte valimistulemus olla noateral pooleks. Tõsi, absoluutarvudes see nii täpselt pooleks ei ole, demokraatliku partei kandidaat Joe Biden on seni saanud rahvalt mitu miljonit häält rohkem kui tema vastaskandidaat, ametisolev president, vabariiklaste Donald Trump. USA valimissüsteemi eripära (osariikide valijameeste olemasolu) tõttu see asjaolu ei ole aga otsustav.
Miski pole tavaline
Tavaliselt on uus USA president selgunud ikka valimispäeva õhtul. Aga praeguse presidendi valitsemise aeg, tema käitumine, endale tuumiktoetajate kindlustamine, aga ka tuliste vaenlaste tekitamine pole olnud tavaline.
Analüütik USA kaardi ees valmistulemust kombineerimas on alates teisipäevaõhtust tuttav telepilt ameeriklaste kodudes. Kuvatõmmis CNNi saatest[/caption]
Teisipäeva õhtust alates on pilt ja jutt USA peamistes ülemaalistes telekanalites ja võrgumeedias üsna ühesugune – rääkivad pead maakaardi ees rehkendavad ja kombineerivad protsente, kirjutab ajakirjanik Californias San Joses elav ajakirjanik Margus Välja.
Eesti aja järgi vähemalt eile ehk reede hommikuni oli see nii. Kes elab tuliselt kaasa, kes ei vaata ekraani poolegi. On raske uskuda, et riigis, kus elab ligi 330 miljonit inimest (neist arvatavalt 240 miljonit hääleõiguslikku kodanikku), võib võistlevate poolte valimistulemus olla noateral pooleks. Tõsi, absoluutarvudes see nii täpselt pooleks ei ole, demokraatliku partei kandidaat Joe Biden on seni saanud rahvalt mitu miljonit häält rohkem kui tema vastaskandidaat, ametisolev president, vabariiklaste Donald Trump. USA valimissüsteemi eripära (osariikide valijameeste olemasolu) tõttu see asjaolu ei ole aga otsustav.
Miski pole tavaline
Tavaliselt on uus USA president selgunud ikka valimispäeva õhtul. Aga praeguse presidendi valitsemise aeg, tema käitumine, endale tuumiktoetajate kindlustamine, aga ka tuliste vaenlaste tekitamine pole olnud tavaline.