Silt: põud

[caption id="attachment_406613" align="alignnone" width="2000"] Lähtru suurpõllumehe Hardi Rehkalti kombainid seisid eile töökoja platsi peal, sest vihm oli põllud läbi leotanud. Foto: Kaire Reiljan[/caption] Nädala-paari eest kombainid põllule saatnud teraviljakasvatajate sõnul võttis sajandi suurim põud poole saagist, tera on peenike ja lõigata tuleb poole põllu kaupa. Lähtru suurpõllumehe Hardi Rehkalti neli helerohelist ja oranži värvi Claasi kombaini seisid eile töökoja õue peal, sest läinud õhtul ja öösel maha sadanud vihm oli rapsipõlde tublisti leotanud. „Kus on küps, seal on märg. Kus on kuiv, seal on toores,” ütles Rehkalt. Eile kombainid välja ei sõitnudki. Pühapäeval olid kõik neli viljalõikurit väljas hommikust kella kuueni õhtul, kuni vihm töö seisma pani. „Vili on seinast seina,” märkis Rehkalt. „Ütlevad, et keskmine, aga on põlde, mis ei kannata kriitikat.”

[caption id="attachment_402901" align="alignnone" width="2000"] Agronoom Sandra Pärnpuu mäletab aastat, kui oapõldu võis ära eksida, sest taimed ulatusid üle pea. Tänavu võib saagi korstnasse kirjutada – põld on põuapragusid täis ja seitsmest õiest tuleb heal juhul paar kauna. Foto: Urmas Lauri[/caption] Läänemaa teraviljakasvatajate sõnul ähvardab enneolematu põud hävitada poole või rohkemgi saagist. Kolmapäeva hommikul remontis Läänemaa ühe suurema teraviljakasvataja Reinu-Einari osaühingu traktorist-kombainer Brita Liiver kombaini. Kui palju tal sellega lõikusajal põllule asja on, pole teada. „Kuivati remont käib ka, aga töökoormus on tänavu kindlasti väiksem,“ nentis Reinu-Einari juhatuse liige Einar Pärnpuu. Teravilja all on tal 1500 hektarit maad. Reinu-Einari agronoomi Sandra Pärnpuu sõnul saab sealt heal juhul kätte ehk poole saagist, kui sedagi. Kui varasemad põuad on säästnud ühte või teist põldu, siis tänavu sellist lootust ei ole – vili on kõrbenud, hõre ja madal kõikjal. Nisu, mis peaks ulatuma vööni, küünib napilt põlveni. Sandra Pärnpuu sõrmitses viljapäid ja näitas juuni alguse kahju – öökülm oli pool pead ära võtnud. Oapõldu löönud pragudesse võis käelaba sisse pista, nii et põhja ei tunne.

[caption id="attachment_346356" align="alignnone" width="2000"] OÜ Topi Mõisa juhi Andres Vaani sõnul on lisaks kuivusele heinasaaki mõjutanud pikalt kestnud öökülmad. Foto: Urmas Lauri[/caption] Põua tõttu pole talud suutnud piisavalt sööta varuda ja kui lähiajal vihma ei tule, hakatakse loomakarjasid vähendama. Läänemaa põllumehed ei ole veel paanikas. Eestimaa talupidajate keskliit lõi esmaspäeval häirekella: „Kui lähiajal vihma ei tule, peame pool Eesti loomakasvatusest likvideerima.” Prognoositakse, et esimese niitmise lõpuks on talvesööta umbes kaks kolmandikku tavapärasest vähem. Martna kandi põllumehe Hardi Rehkalti sõnul on olukord küll hull, kuid siiski veel mitte lootusetu. „Mina veel paanikas ei ole, aga murelik olen küll,” ütles Lähtru põllumajandusühistu juhatuse liige Rehkalt eile Lääne Elule. „Rohukasv on haruldaselt nigel. Nii kehva aastat ma ei mäletagi.”

[caption id="attachment_246208" align="aligncenter" width="900"] Puise nina lambakasvataja Merike Liivlaid. Foto: Urmas Lauri[/caption] Põua kõrvetatud purukuivadelt karjamaadelt pole lammastel ja lihaveistel enam suurt midagi võtta. Puise lambakasvataja Merike Liivlaiu lambakarjamaal pole rohututtigi – kõik on ühtlaselt pleekinud ja pruun, siin-seal mõned üksikud kuivad kõrred ja raudnõgese rootsud. „Jäärapoisid söövad kõrbenud kõrt. Ükspäev nägin, et näksisid isegi nõgeselehti,” ütles Liivlaid. Lambad naljalt raudnõgeseid ei söö, ja kui söövad, siis peab kõht väga tühi olema.