Silt: põllumajandus
7
Saanirallitajad rikuvad talivilja
[caption id="attachment_259437" align="alignnone" width="400"]
Uue-Vainu mahetalu peremehe Raido Raba sõnul on põllul lõbu pärast sõitmine või tallamine viljakasvataja jaoks sama mis võõra rahakoti kallale minemine. Foto: Eduard Laur[/caption]
Lumi meelitab välja lustisõitjad, kes kihutavad mootorsaanidega üle kohalike talunike põldude, kahjustades nii kas hoolimatusest või teadmatusest talivilja.
28. detsembri hommikul hakkas Suure-Ahli Uue-Vainu mahetalu perenaine Eneli Aru koos noorema poja Taneliga Pärnu poole sõitma. Autoroolis olnud poeg märkas ühest talu viljapõllust mööda sõites, et midagi on valesti. „Ütles, et vaata, saanijäljed on põllul,” meenutas Aru. Poeg pidas auto kinni ja mindi asja uurima. „Põllu ühest otsast oli teelt sisse keeratud, sõidetud piki põllu äärt teise otsa ja sealt jälle põllult välja,” rääkis Aru. Sellel põllul kasvab kümme hektarit talinisu. Kuna Pärnusse oli aja peale minek, tegi Aru saanijälgedest mobiiliga paar pilti ja sõideti edasi.
Õhtul, kui koju tagasi jõuti, sai asjast teada ka Uue-Vainu talu peremees Raido Raba. „Me igaks juhuks uurisime veel järele, et kas selline asi on taliviljale kahjulik. Selgus, et on küll,” rääkis Aru.
Uue-Vainu mahetalu peremehe Raido Raba sõnul on põllul lõbu pärast sõitmine või tallamine viljakasvataja jaoks sama mis võõra rahakoti kallale minemine. Foto: Eduard Laur[/caption]
Lumi meelitab välja lustisõitjad, kes kihutavad mootorsaanidega üle kohalike talunike põldude, kahjustades nii kas hoolimatusest või teadmatusest talivilja.
28. detsembri hommikul hakkas Suure-Ahli Uue-Vainu mahetalu perenaine Eneli Aru koos noorema poja Taneliga Pärnu poole sõitma. Autoroolis olnud poeg märkas ühest talu viljapõllust mööda sõites, et midagi on valesti. „Ütles, et vaata, saanijäljed on põllul,” meenutas Aru. Poeg pidas auto kinni ja mindi asja uurima. „Põllu ühest otsast oli teelt sisse keeratud, sõidetud piki põllu äärt teise otsa ja sealt jälle põllult välja,” rääkis Aru. Sellel põllul kasvab kümme hektarit talinisu. Kuna Pärnusse oli aja peale minek, tegi Aru saanijälgedest mobiiliga paar pilti ja sõideti edasi.
Õhtul, kui koju tagasi jõuti, sai asjast teada ka Uue-Vainu talu peremees Raido Raba. „Me igaks juhuks uurisime veel järele, et kas selline asi on taliviljale kahjulik. Selgus, et on küll,” rääkis Aru. 
Jaan Kelneril on aasta Läänemaa toidule sööjate leidmiseks
Jaanuarist on Läänemaal ametis kohaliku toidu spetsialist Jaan Kelner, kelle Kodukant Läänemaa palkas aastaks, et viia omavahel kokku Läänemaa toidutootjad ja -tarbijad.
Lagled ja haned tekitavad talunikele tuhandeid eurosid kahju
[caption id="attachment_234621" align="alignnone" width="900"]
Noarootsi talunik Margus Kask peletab linde helkurvestidega. Foto Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa põllumehed võitlevad lindude vastu laseri, ragulkade, paukpadrunite ja helkurvestidega.
Läänemaa suurima teraviljakasvataja Einar Pärnpuu päevad algavad kella kuue ajal, kui ta sõidab põldudele linde peletama. „Ise käin, poeg käib, töölised käivad. Igal hommikul ja õhtul teeme ringi peale,” ütles Pärnpuu. Linnamäe talunik Arne Tamm võitleb lindude vastu stardipüstoliga. Pärnpuu on kasutanud helkivaid CD-plaate, paukpadruneid ja hernetonte. Hirmutada saab põllu servast. Masinaga põllule sõita ei saa – maa ei kanna. Kõige tõhusamaks peab Pärnpuu spetsiaalset ragulkat, millega lindude sekka paugutajaid lasta. Tontidega harjuvad linnud lära ja lõpuks ka – kui keegi pihta ei saa – tühja paugutamisega.
Noarootsi talunik Margus Kask peletab linde helkurvestidega. Foto Urmas Lauri[/caption]
Läänemaa põllumehed võitlevad lindude vastu laseri, ragulkade, paukpadrunite ja helkurvestidega.
Läänemaa suurima teraviljakasvataja Einar Pärnpuu päevad algavad kella kuue ajal, kui ta sõidab põldudele linde peletama. „Ise käin, poeg käib, töölised käivad. Igal hommikul ja õhtul teeme ringi peale,” ütles Pärnpuu. Linnamäe talunik Arne Tamm võitleb lindude vastu stardipüstoliga. Pärnpuu on kasutanud helkivaid CD-plaate, paukpadruneid ja hernetonte. Hirmutada saab põllu servast. Masinaga põllule sõita ei saa – maa ei kanna. Kõige tõhusamaks peab Pärnpuu spetsiaalset ragulkat, millega lindude sekka paugutajaid lasta. Tontidega harjuvad linnud lära ja lõpuks ka – kui keegi pihta ei saa – tühja paugutamisega. 
