Silt: pille kaisel
51
Kaheksa naist astus kohaliku võimu ülekohtu vastu välja
[caption id="attachment_435988" align="alignnone" width="1920"]
Algatusrühma liikmed Triin Raave (vasakult), Annely Rahkema, Maris Altmann, Triin Tiik, Pille Kaisel, Anu Mätas, Anni Pea ja Silvia Lotman. Erakogu[/caption]
Kaheksa Lääneranna naist koondus kohaliku võimu viimase paari aasta ülekohtu ja kiusu vastu algatusrühmaks, et näidata, et valda saab juhtida ka teisiti, ning kutsub liituma „Terve valla“ foorumiga.
„Naistel sai kõrini, et tõsised mehed otsustavad kinniste uste taga,“ ütles Virtsu rahvamaja endine juhataja, algatusrühma liige Triin Raave Lääne Elule. „Me elame ikkagi demokraatlikus riigis.“
Raave märkis, et Virtsu elanikuna on ta tajunud kogukonnatunnet, mida viimased kaks aastat on varjutanud vallajuhtide kius. „Meie inimesed väärivad, et neid kuulataks ja kaasataks,“ märkis Raave.
Algatusrühma liikmed Triin Raave (vasakult), Annely Rahkema, Maris Altmann, Triin Tiik, Pille Kaisel, Anu Mätas, Anni Pea ja Silvia Lotman. Erakogu[/caption]
Kaheksa Lääneranna naist koondus kohaliku võimu viimase paari aasta ülekohtu ja kiusu vastu algatusrühmaks, et näidata, et valda saab juhtida ka teisiti, ning kutsub liituma „Terve valla“ foorumiga.
„Naistel sai kõrini, et tõsised mehed otsustavad kinniste uste taga,“ ütles Virtsu rahvamaja endine juhataja, algatusrühma liige Triin Raave Lääne Elule. „Me elame ikkagi demokraatlikus riigis.“
Raave märkis, et Virtsu elanikuna on ta tajunud kogukonnatunnet, mida viimased kaks aastat on varjutanud vallajuhtide kius. „Meie inimesed väärivad, et neid kuulataks ja kaasataks,“ märkis Raave. 
Kohalik võim eirab Metsküla kooli taotlust
[caption id="attachment_434946" align="alignnone" width="696"]
Metsküla koolijuhi Pille Kaiseli sõnul on kõige olulisem rendilepingu pikendamine, sest kooli ei tehta mõneks aastaks. Foto Kaarel Kaisel.[/caption]
Metsküla kool ootab juba teist kuud vastust taotlusele rendilepingut muuta, kuigi seaduse järgi peab kohalik omavalitsus vastama 30 päeva jooksul.
„Jätkub see, mis siiani: kas lükatakse vastamine edasi või venitatakse viimase võimaluseni,“ ütles Metsküla lapsevanem ja MTÜ Metsküla Kool juhatuse liige Kati Rooni. Seadusega ette nähtud 30 päeva sai läbi üle nädala aja tagasi.
Metsküla koolijuhi Pille Kaiseli sõnul on kõige olulisem rendilepingu pikendamine, sest kooli ei tehta mõneks aastaks. Foto Kaarel Kaisel.[/caption]
Metsküla kool ootab juba teist kuud vastust taotlusele rendilepingut muuta, kuigi seaduse järgi peab kohalik omavalitsus vastama 30 päeva jooksul.
„Jätkub see, mis siiani: kas lükatakse vastamine edasi või venitatakse viimase võimaluseni,“ ütles Metsküla lapsevanem ja MTÜ Metsküla Kool juhatuse liige Kati Rooni. Seadusega ette nähtud 30 päeva sai läbi üle nädala aja tagasi. 
Metsküla kooli läks rekordarv lapsi
[caption id="attachment_433810" align="alignnone" width="1920"]
Metsküla koolipere 1. septembril. Foto Kaarel Kaisel[/caption]
Viimati läks Metskülas kooli nii palju lapsi peaaegu sada aastat tagasi, 1937. aasta sügisel, kui koolikell helises üle 30 põnnile.
Pool tundi enne 1. septembri aktust istus Metsküla kooli teise klassi õpilane Marleen Veskimäe, tutt peas, väikese rootsipunase koolimaja trepikäsipuu peal päikese käes ja ajas sõbrannaga juttu. „Meie läheme üles ja nemad jäävad alla, aga kuidas nad sinna ära mahuvad, seda ma küll ei tea,” arutles tüdruk tõsiselt.
Siiamaani on Metsküla koolis õpitud kahes klassiruumis: pisemad all ehk esimesel ja suuremad üleval ehk teisel korrusel. Sel sügisel läks Metskülas esimesse klassi tosin last: üheksa poissi ja kolm tüdrukut. Marleen teise klassi õpilasena hakkab õppima teisel korrusel, tosin kooliuusikut esimesel. Nii palju lapsi pole seal esimesse klassi läinud 1989. aastast peale, kui kool taasavati. Ka vanematesse klassidesse on õpilasi juurde tulnud. Ühe kolmanda klassi lapse vanematele tuli koolijuht Pille Kaiselil isegi ära öelda, sest lihtsalt ei mahu ära: maja pole kummist.
Metsküla koolipere 1. septembril. Foto Kaarel Kaisel[/caption]
Viimati läks Metskülas kooli nii palju lapsi peaaegu sada aastat tagasi, 1937. aasta sügisel, kui koolikell helises üle 30 põnnile.
Pool tundi enne 1. septembri aktust istus Metsküla kooli teise klassi õpilane Marleen Veskimäe, tutt peas, väikese rootsipunase koolimaja trepikäsipuu peal päikese käes ja ajas sõbrannaga juttu. „Meie läheme üles ja nemad jäävad alla, aga kuidas nad sinna ära mahuvad, seda ma küll ei tea,” arutles tüdruk tõsiselt.
Siiamaani on Metsküla koolis õpitud kahes klassiruumis: pisemad all ehk esimesel ja suuremad üleval ehk teisel korrusel. Sel sügisel läks Metskülas esimesse klassi tosin last: üheksa poissi ja kolm tüdrukut. Marleen teise klassi õpilasena hakkab õppima teisel korrusel, tosin kooliuusikut esimesel. Nii palju lapsi pole seal esimesse klassi läinud 1989. aastast peale, kui kool taasavati. Ka vanematesse klassidesse on õpilasi juurde tulnud. Ühe kolmanda klassi lapse vanematele tuli koolijuht Pille Kaiselil isegi ära öelda, sest lihtsalt ei mahu ära: maja pole kummist. 
Metsküla kooli esimesse klassi läheb tosin last
[caption id="attachment_432139" align="alignnone" width="1920"]
Metsküla koolis on tuleval aastal üle 30 õpilase. Foto: Pille Kaisel[/caption]
Sügisest erakoolina tegutseva Metsküla algkooli esimesse klassi läheb eilse seisuga 12 põnni – üheksa poissi ja kolm tüdrukut – ning ka vanematesse klassidesse on õpilasi lisandumas, nii et 1912. aastal koolimajaks ehitatud hoone kipub kitsaks jääma.
„Esimesse klassi on 12 avaldust ja kogu kooli peale on 35 last,” ütles Metsküla kooli direktor Pille Kaisel Lääne Elule eile. „Hea tunne on, aga väike mure, kuidas me ära mahume.”
Metsküla koolis on tuleval aastal üle 30 õpilase. Foto: Pille Kaisel[/caption]
Sügisest erakoolina tegutseva Metsküla algkooli esimesse klassi läheb eilse seisuga 12 põnni – üheksa poissi ja kolm tüdrukut – ning ka vanematesse klassidesse on õpilasi lisandumas, nii et 1912. aastal koolimajaks ehitatud hoone kipub kitsaks jääma.
„Esimesse klassi on 12 avaldust ja kogu kooli peale on 35 last,” ütles Metsküla kooli direktor Pille Kaisel Lääne Elule eile. „Hea tunne on, aga väike mure, kuidas me ära mahume.” 
Sügisel alustab Metskülas erakool
[caption id="attachment_426276" align="alignnone" width="1920"]
Metsküla kooliperel on põhjust rõõmustada – geriljakoolist sai taas päris kool. Foto: Pille Kaisel[/caption]
Teisipäeval allkirjastas haridusminister Kristina Kallas Metsküla erakooli tegevusloa. MTÜ Metsküla kool võib selle loa alusel hakata tegutsema 1. septembrist 2024.
„Selle üle oli ikka väga hea meel, et viimaks saavad lapsed õppida jälle ametlikus koolis,“ ütles Metsküla lapsevanem Cariina Pähk.
„Üle pika aja tõesti üks rõõmusõnum,“ tõdes ka Metsküla kooli juht Pille Kaisel. „Loomulikult ei olnud erakooli loomine see, mida me algul soovisime, aga arvestades kõike, mis vahepeal on toimunud, on see ikkagi väga hea uudis,“ lisas ta.
Metsküla kooliperel on põhjust rõõmustada – geriljakoolist sai taas päris kool. Foto: Pille Kaisel[/caption]
Teisipäeval allkirjastas haridusminister Kristina Kallas Metsküla erakooli tegevusloa. MTÜ Metsküla kool võib selle loa alusel hakata tegutsema 1. septembrist 2024.
„Selle üle oli ikka väga hea meel, et viimaks saavad lapsed õppida jälle ametlikus koolis,“ ütles Metsküla lapsevanem Cariina Pähk.
„Üle pika aja tõesti üks rõõmusõnum,“ tõdes ka Metsküla kooli juht Pille Kaisel. „Loomulikult ei olnud erakooli loomine see, mida me algul soovisime, aga arvestades kõike, mis vahepeal on toimunud, on see ikkagi väga hea uudis,“ lisas ta. 
Metsküla lapsed käisid puhkpilliorkestrite turniiril
[caption id="attachment_424221" align="alignnone" width="1153"]
Metsküla kooli puhkpille õppivad lapsed. Foto: erakogu[/caption]
Kaheksa Metsküla kooli last mängisid nädala eest Estonia kontserdisaali laval kaitseliidu Lääne maleva orkestrite koosseisus Eesti puhkpilliorkestrite turniiril.
„Pisemad õpivad pilli alles esimest või teist aastat, suuremad kolmandat aastat,“ ütles Metsküla koolijuht Pille Kaisel.
Metsküla kooli puhkpille õppivad lapsed. Foto: erakogu[/caption]
Kaheksa Metsküla kooli last mängisid nädala eest Estonia kontserdisaali laval kaitseliidu Lääne maleva orkestrite koosseisus Eesti puhkpilliorkestrite turniiril.
„Pisemad õpivad pilli alles esimest või teist aastat, suuremad kolmandat aastat,“ ütles Metsküla koolijuht Pille Kaisel. 
Vald takistab Metsküla erakooli asutamist
[caption id="attachment_413954" align="alignnone" width="1920"]
Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääneranna vallavalitsus ignoreerib Metsküla erakooli asutajate soovi arutada kohalikule omavalitsusele kuuluva koolimaja rendilepingu tingimusi.
„See on puhas kius,“ ütles Metsküla koolijuht ja erakooli asutava MTÜ Metsküla Kool liige Pille Kaisel neljapäeval Lääne Elule. Paar tundi enne seda oli Lääneranna vallavolikogu keeldunud Metsküla koolimaja rendilepingut arutamast.
„Majanduskomisjon arutas erinevaid kirju. Meil ei olnud ühist seisukohta,“ ütles Lääneranna vallavolikogu majanduskomisjoni esimees Hardi Pikkmets istungil. – „Majanduskomisjon seisukohta kujundanud ei ole. Mida me siin arutame,“ märkis Lääneranna vallavolikogu esimees, vandeadvokaat Armand Reinmaa. Vallavolikogu otsustas, et lepingut arutatakse kuu aja pärast.
Kohaliku omavalitsuse veskid jahvatavadki aeglaselt, aga rendilepinguga on kiire: et koolitusluba saada, peab olema hoone, kus kooli pidada ja seda tuleb haridus- ja teadusministeeriumile tõendada lepinguga.
Koolitusloa taotlus tuli sisse anda 1. aprilliks, mida aga pole, on leping. Metsküla kultuuriühing on püüdnud lepingut sõlmida mullu sügisest peale, aga see pole õnnestunud. Kõigepealt leidis vallavalitsus, et lepingu võib sõlmida, aga kooli seal pidada ei tohi. Läbirääkimised venisid kuude kaupa. 28. märtsi istungil otsustas volikogu, et lapsevanematel tuleb maksta renti: 500 eurot sisustuse ja 500 hoone eest. Lapsevanematele tuli see nagu välk selgest taevast, sest seni rendist juttu ei olnud.
Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption]
Lääneranna vallavalitsus ignoreerib Metsküla erakooli asutajate soovi arutada kohalikule omavalitsusele kuuluva koolimaja rendilepingu tingimusi.
„See on puhas kius,“ ütles Metsküla koolijuht ja erakooli asutava MTÜ Metsküla Kool liige Pille Kaisel neljapäeval Lääne Elule. Paar tundi enne seda oli Lääneranna vallavolikogu keeldunud Metsküla koolimaja rendilepingut arutamast.
„Majanduskomisjon arutas erinevaid kirju. Meil ei olnud ühist seisukohta,“ ütles Lääneranna vallavolikogu majanduskomisjoni esimees Hardi Pikkmets istungil. – „Majanduskomisjon seisukohta kujundanud ei ole. Mida me siin arutame,“ märkis Lääneranna vallavolikogu esimees, vandeadvokaat Armand Reinmaa. Vallavolikogu otsustas, et lepingut arutatakse kuu aja pärast.
Kohaliku omavalitsuse veskid jahvatavadki aeglaselt, aga rendilepinguga on kiire: et koolitusluba saada, peab olema hoone, kus kooli pidada ja seda tuleb haridus- ja teadusministeeriumile tõendada lepinguga.
Koolitusloa taotlus tuli sisse anda 1. aprilliks, mida aga pole, on leping. Metsküla kultuuriühing on püüdnud lepingut sõlmida mullu sügisest peale, aga see pole õnnestunud. Kõigepealt leidis vallavalitsus, et lepingu võib sõlmida, aga kooli seal pidada ei tohi. Läbirääkimised venisid kuude kaupa. 28. märtsi istungil otsustas volikogu, et lapsevanematel tuleb maksta renti: 500 eurot sisustuse ja 500 hoone eest. Lapsevanematele tuli see nagu välk selgest taevast, sest seni rendist juttu ei olnud. 
Metsküla kooli õpilane tuli matemaatikas Eesti viiendaks
[caption id="attachment_420729" align="alignnone" width="1280"]
Vesse Alanurm. Foto: erakogu[/caption]
Metsküla kooli 6. klassi õpilane Vesse Alanurm tuli nutispordi matemaatika meistrivõistlustel Pärnus oma vanuseklassis Eesti viiendaks.
Metsküla koolijuhi Pille Kaiseli sõnul on poiss tubli ja usin: teeb kõik kohe ära, mis tunnis ette antud. 6. klassi matemaatikaõpik ja töövihik jäävad direktori sõnul Vessele siiski lahjaks, nii et ainult nendega tunnis piirduda ei saa. Nutispordi matemaatika eelvõistlustel oli Vesse 1500 osaleja seas oma vanuseklassis Eesti parim.
Vesse Alanurm. Foto: erakogu[/caption]
Metsküla kooli 6. klassi õpilane Vesse Alanurm tuli nutispordi matemaatika meistrivõistlustel Pärnus oma vanuseklassis Eesti viiendaks.
Metsküla koolijuhi Pille Kaiseli sõnul on poiss tubli ja usin: teeb kõik kohe ära, mis tunnis ette antud. 6. klassi matemaatikaõpik ja töövihik jäävad direktori sõnul Vessele siiski lahjaks, nii et ainult nendega tunnis piirduda ei saa. Nutispordi matemaatika eelvõistlustel oli Vesse 1500 osaleja seas oma vanuseklassis Eesti parim. 
Vald loodab Metsküla kooli pealt teenida tuhat eurot kuus
[caption id="attachment_422825" align="alignnone" width="1216"]
Vaikiv meeleavaldus: Lihulas Jaama tänaval Lääneranna vallamaja ees seisis volikogu istungi ajal kümmekond koolilauda ja tooli, sümboliseerimaks tühjaks jäänud maakoole. Foto: Kaarel Kaisel[/caption]
Ilma igasuguste läbirääkimisteta saatis kohalik omavalitsus Metsküla koolijuhile lepingu, mille järgi peaks erakooli asutavad lapsevanemad eilsest maksma koolimaja eest tuhat eurot kuus.
Kuigi leping peaks kehtima eilsest, ei ole sellel veel erakooli asutajate allkirja. „Kavatseme läbi rääkida, et saada õiglasemad tingimused,“ ütles Metsküla kooli direktor, MTÜ Metsküla Kool liige Pille Kaisel Lääne Elule eile. Tuhat eurot kuus tähendaks 12 000 eurot aastas, mis oleks sel õppeaastal kõik kulud ise kandma pidanud väikesele koolile praegu ja ka edaspidi väga suur summa. Rendile lisanduksid elekter jm argikulud ning kindlustusmaksed. Sel viisil ei ole Lääneranna vallas seni koheldud mitte ühtegi mittetulundusühingut.
Vaikiv meeleavaldus: Lihulas Jaama tänaval Lääneranna vallamaja ees seisis volikogu istungi ajal kümmekond koolilauda ja tooli, sümboliseerimaks tühjaks jäänud maakoole. Foto: Kaarel Kaisel[/caption]
Ilma igasuguste läbirääkimisteta saatis kohalik omavalitsus Metsküla koolijuhile lepingu, mille järgi peaks erakooli asutavad lapsevanemad eilsest maksma koolimaja eest tuhat eurot kuus.
Kuigi leping peaks kehtima eilsest, ei ole sellel veel erakooli asutajate allkirja. „Kavatseme läbi rääkida, et saada õiglasemad tingimused,“ ütles Metsküla kooli direktor, MTÜ Metsküla Kool liige Pille Kaisel Lääne Elule eile. Tuhat eurot kuus tähendaks 12 000 eurot aastas, mis oleks sel õppeaastal kõik kulud ise kandma pidanud väikesele koolile praegu ja ka edaspidi väga suur summa. Rendile lisanduksid elekter jm argikulud ning kindlustusmaksed. Sel viisil ei ole Lääneranna vallas seni koheldud mitte ühtegi mittetulundusühingut.