Kohanda nõusolekueelistused

Neid küpsiseid on vaja selleks, et meie veebisait töötaks turvaliselt ja õigesti. Vajalikud küpsised võimaldavad teil meie veebisaidil ringi liikuda ja soovitud teenust kasutada. Vajalikud küpsised võimaldavad veebisaidi põhifunktsioonide toimimise, näiteks tuvastavad teid Tallinki veebilehtedele sisse logides, tuvastavad korduvad ebaõnnestunud sisselogimiskatsed, tuvastavad, kus te ostuprotsessis viibite ja jätavad meelde teie ostukorvi pandud tooted. Vajalikud küpsised salvestatakse sinu brauseris ja need on vajalikud lehekülje käigushoidmiseks. Kasutame ka kolmandate osapoolet küpsiseid, mis aitavad meil analüüsida kuidas meie veebilehekülge kasutate, meelde jätta sinu eelistusi ning pakkuda isikupärastatud sisu ja asjakohaseid reklaame. Need küpsised salvestab sinu brauser ainult sinu nõusolekul. Võid nõustuda või mittenõustuda mõne või kõigi kõpsistega, kuid mõned neist võivad mõjutada sinu veebelehekülje kasutamise kogemust.

Alati aktiivne

Vajalikud küpsised on saidi toimimiseks vajalikud ning neid ei saa keelata.

Functional cookies help perform certain functionalities like sharing the content of the website on social media platforms, collecting feedback, and other third-party features.

Kuvatavaid küpsiseid ei ole.

kasutame Google Analytics küpsiseid, et koguda statistikat veebilehe külastatavuse kohta.

Performance cookies are used to understand and analyze the key performance indexes of the website which helps in delivering a better user experience for the visitors.

Kuvatavaid küpsiseid ei ole.

Advertisement cookies are used to provide visitors with customized advertisements based on the pages you visited previously and to analyze the effectiveness of the ad campaigns.

Kuvatavaid küpsiseid ei ole.

13.3 C
Haapsalu
Laupäev, 28. juuni 2025

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Pensionisammas

Silt: pensionisammas

Mart Võrklaev: teise pensionisamba lõhkumine on teinud 250 000 Eesti inimest vaesemaks

[caption id="attachment_412278" align="alignnone" width="342"] Mart Võrklaev (Reformierakond)[/caption] 2020. aasta alguses kuulutas Isamaa, et “raha on vaba” ning EKREIKE valitsus lõhkus II pensionisamba. Jutt raha vabastamisest oli muidugi populistlik vale, sest raha on kogu aeg vaba olnud. Üle 20 aasta tagasi loodud II pensionisammas andis inimestele võimaluse osaliselt oma I samba ehk riikliku pensioni rahast 4% kanda oma isiklikule sh pärandatavale pensionikontole, kuhu sai igakuiselt maksuvabalt lisada 2 % oma brutosissetulekust. Kogu see raha investeeritakse läbi pensionifondide. Eestis kehtiva kolmesambalise pensionisüsteemi mõte on tagada tööea lõppedes inimestele väärikas sissetulek, kus saadava pensioni ja viimase töötasu vahe ei oleks ülemäära suur. Selle eesmärgi saavutamiseks on aga vaja meil igaühel ka i

Kes tõstsid II samba maksemäära?

[caption id="attachment_441362" align="aligncenter" width="1024"]

Läänlased said pensionisambast 21,4 miljonit eurot

[caption id="attachment_340829" align="alignnone" width="2000"] Teisest pensionisambast raha välja võtnud Johanna ütles, et saadud summa kulub tal jooksvalt vajalike asjade ostmiseks ära. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Möödunud nädala lõpuks kandis pensionikeskus üle 1,3 miljardi euro kõigile neile, kes olid märtsi lõpuks esitanud soovi raha teisest pensionisambast välja võtta. Läänemaal soovis pensionisambast raha välja võtta 2580 inimest, kes saavad kokku kätte 21,4 miljonit eurot ehk keskmiselt 8294,57 eurot inimese kohta. Inimesed seesugust summat kätte ei saanud, vaid sellelt arvestati veel tulumaks maha. Sambast raha väljavõtmise avalduse võttis tagasi 62 läänlast, kellel oli kokku kogutud 50 000 eurot.

Enamik läänlasi jätkab kogumist II pensionisambasse

[caption id="attachment_262359" align="alignnone" width="900"] Foto: Pixabay[/caption] Juuli lõpuni  oli II pensioni sambast lahkumise avaldus võimalik tagasi võtta, Läänemaal tühistasid selleks ajaks taotluse ja koguvad raha pensionisambasse edasi 62 inimest. Läänemaal soovis  II pensionisambast raha välja võtta ja lahkuda 2580 inimest, teises voorus oli sooviavaldajaid kordades vähem – 229 inimest. „Teise vooru ehk aprillist kogumise lõpetamise avalduse esitanud inimesed saavad taotluse tagasi võtta kuni novembri lõpuni,” ütles rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Sigrid Laev.