Silt: pekingi taliolümpia

[caption id="attachment_285616" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Urmas Lauri[/caption] Lõpusireeni kõlades lendasid õhku soomlaste kiivrid ja kindad, mängukarikad takkajärele. Jää lausa mustas alla sadavast hokiatribuutikast, aga kes sellest hoolis. Mängijad tormasid kui kõik see mees üle äsjase lahinguvälja oma väravavahi poole. Kas hetkega tekkinud külakuhjas keegi ka viga sai, seda polnud aega märgata. Soome hokikoondis oli olümpiafinaalis äsja alistanud Venemaa meeskonna ja võitnud esmakordselt ajaloos kuldmedali. Pekingi jäähallist veel pöörasemaks kippus pühapäeva varahommikul minema Helsingis. Kauppatorile valgus nagu paisu tagant inimesi, nende vahel tuututasid sõiduautod, lipud akendest väljas. Siniristiga lippude hulk võttis silme eest virvendama.

[caption id="attachment_285616" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa[/caption] Paar päeva tagasi käis eestlane halli näoga ringi ja piinles kui kõhuvaludes – et tuleks ikka meile ka mõni olümpiamedal. Kas või ükski. Nüüd võitis Kelly Sildaru pargisõidus pronksmedali ja kohe tekkis uus mure – kas ta ikka võitis pronksi või hoopis kaotas kulla? Ette vabandades võibolla mitte kõige kohasema võrdluse pärast, aga meie rahval on ju vanasõna „aita veel sant sauna, päras pese tal selg ka puhtaks”. Harva, kui inimene on saaduga rahul, ikka kipub talle väheks jääma. Võib ju arutama jäädagi, et poleks pealtnäha parimal katsel Kelly suusal klamber lahti tulnud, siis oleks ta hoopis kirkama medali võitnud. Pärast võistlust võis Kelly silmiski märgata pettumushelki, aga autasustamistseremoonia ajaks oli see juba kadunud. Üldse on „oleks“ ju paha poiss ja „poleks“ on sama paha. Ometi vindub see „oleks“-leegike hinges edasi ja kangesti tahaks talle puid alla laduda. Juba eelvõistlusel jättis Kelly enesekindlus mulje, et tema ongi selle mäe valitsejanna. Konkurendid olid oma katsetel närvilisemad. Finaalvõistlust alustas Kelly taas enesekindlalt ja läks liidriks.

[caption id="attachment_285616" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa[/caption] Paari päeva eest kujutasin ette, et kirjutan tänases lehes Kelly Sildaru meisterlikust finaalsõidust pargisõidu rajal. Võidetud medalist samuti. Aga võta näpust! Pühapäeval toimuma pidanud kvalifikatsioonivõistlus lükati paksu lumesaju ja tugeva tuule tõttu edasi esmaspäevale, lõppvõistlus aga täna varahommikule. Eestlane peab jälle ootama ja kannatama. Võistluste edasilükkamine andis märku aina jõudsamalt maailma muutvast tehnoloogiaajastust. Mis seni oli tavapärane, muutub nüüd aina kentsakamaks. Ja vastupidi. Hiinlased tootsid mängudeks mägede viisi tehislund ja katsid sellega 100protsendiliselt kõik võistluspaigad. Kui aga taevast hakkas langema looduslikku lund, keelati võistlus ära – lumesadu segab suusatamist! Meie äraspidiseks kippuvas maailmas on selline arusaam ilmselt asjade normaalne hinnang.

[caption id="attachment_331943" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] Mikaela Shiffrin on slaalomis läbi aegade maailma edukaimana võitnud 47 MK-etappi. Ta on neljakordne maailmameister ja Sotši 2014. aasta taliolümpiamängude võitja. Pyeongchangis 2018. aastal võitis ta olümpiakulla suurlaskumises. Neil kahel alal polnud ta enne Pekingi OMi enam kui nelja aasta jooksul mitte kordagi katkestanud. Pekingi OMil on 26aastast USA sportlast tabanud aga nagu mingi needus. Mõlemal alal lõppes Mikaela teekond juba avalaskumise esimestel meetritel, kui ta rajalt välja sõitis. Mäesuusatamise võistluspaika nimetatakse Jääjõeks (Ice River) ja selle jäist vaenulikkust sai suurfavoriit karmilt tunda. Enne mänge julges Mikaela arvustada Hiinas esinevat inimõiguste rikkumist, kahetsedes, et ROK üldse annabki sellistele diktatuuririikidele mängude korraldamisõiguse. Nüüd oleks Hiina kurjad mäetrollid nagu ellu ärganud ja Mikaelale tema sõnade eest kätte maksnud. Igatahes istus ta eile pärast väljasõitu slaalomiraja kõrval lumel ning nii murtud olekuga ja nukrate silmadega inimest võib kohata vaid leinatalitusel.

[caption id="attachment_331943" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] Aleksandr Bolšunov oli suusavahetusega sõidu viimasel kilomeetril täielikult emotsioonide meelevallas. Üle minutilise edumaaga lähima jälitaja ees juhtides lõi ta finiši poole liueldes rajaäärsete poolehoidjatega käepatsu ja kummardas mitmel korral publikule. Finišisirgele jõudes haaras ta Venemaa olümpiakomitee lipu, sest oma riigi lipu all ei tohi meie idanaabrid juba mitu aastat võistelda – selle keelu tõi neile kaela dopingureeglite rikkumine lausa riiklikul tasandil. Teisena jõudis finišisse Denis Spitsov ja venelaste rõõm kahekordistus. Kulus veel ligi minut ja kolmandana üle lõpujoone libisenud Iivo Niskaneni läks Balšunov tervitama nagu head sõpra. Aleksandri tänutunne oli kaugele näha ja õige kah – Iivo aitas tal distantsi esimesel poolel ehk 15 kilomeetri klassikalises suusatehnikas läbimisel ülejäänud konkurentidest lahti tõmmata. Võibolla oli tänu ka selle eest, et Iivo suutis sel päeval kõik norralased oma selja taga hoida.

[caption id="attachment_331943" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] Olümpiatuli on XXIV taliolümpiamängudel Pekingis loitma löönud. Kas suudab ta tõrjuda ka koroonaviiruse vähemalt kaugemale kõigest mängudega seonduvast, ei oska arvata, aga inimestel on läbi aegade olnud usk ja lootus sümbolite jõusse. Juba kaugeid sajandeid tagasi võideldi katku vastu tulega, kuhu heideti nakatunud esemed ja riided. Leegil oli puhastav võime. Olümpiatule maagilisus jäi meie kahevõistleja Kristjan Ilvese jaoks paraku hiljaks, aga pisikene lootus hingitseb veel Kristjaniski – ehk pääseb ta siiski suure mäe starti. Hiinlaste koroonakontrolli aparaadid tunduvad üldse veidi imelikud olevat. Kas on nad ülitundlikud või lastud välja masstoodanguna, ei oskagi arvata. Järjekordne Hiina ime. Näiteks laskesuusataja Susan Külm andis negatiivseid ja positiivseid teste vaheldumisi. Õnneks pääses ta lõpuks nn pidalitõbiste varjupaigast välja ja valmistubki nüüd võistluseks.

[caption id="attachment_331943" align="alignnone" width="2000"] Aivo Paljasmaa. Foto: Elen Freivald[/caption] Pekingi taliolümpiamängude eelõhtut iseloomustas Venemaa murdmaasuusatamise juht Jelena Välbe sõnapaariga „vene rulett”. Selles ruletis pannakse püstoli trumlisse üks padrun ja pärast pöörleva trumli peatumist asetatakse relvatoru oimukohale. Siis vajutab õnnemängija päästikule – kas veab või ei. Pekingi OMi eel on selleks õnne- või õnnetusepadruniks saanud saabunutelt võetav koroonaproov. Aastaid harjutanud ja mängudeks valmistunud sportlased on täitnud kõik normid, aga nüüd võib viimasel hetkel neid rajalt maha võtta positiivne proov. Miks nähtamatu viirus ühte võtab ja teise jätab, sellele ei oska keegi vastata, aga „mustad lambad” eraldatakse ülejäänud olümpiaperest ja suunatakse hotelli isolatsiooni. Vabandust selle võrdluse eest, aga just nagu pidalitõbiste varjupaika. Seal pidavat külmades tubades tarakanid ringi sibama ja WCd ummistuma. Äkki antakse toitugi läbi uksepilu? Kõik nagu kunagises Patarei vanglas, aga tegelikult need ärapõlatud sportlased vangid ju ongi. Iga päev annavad nad kordusproovi ja puhtaks tunnistatuil tuleb siis veel veidi oodata, kuni nad vabadusse pääsevad. Sportlik vorm on aga alla käinud ja mängud ise ka kohe-kohe lõppemas.